Rahvastiku vananemise tulemusel väheneb käesoleval sajandil kõigis Euroopa riikides tööealiste inimeste arv. Kuna Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike kogu Euroopas, on siin eriti oluline pöörata enam tähelepanu tööelu pikendamisele ja töötajate tööturult võimalikult hilise väljumise toetamisele. Käesoleva töö eesmärk on hinnata vanemaealiste töötajate töövõimet ja tööhõivevõimet Eestis ning vanemaealiste olukorda tööturul, kasutades olemasolevaid statistilisi materjale. Konkreetsemalt uuritakse kokku kuut teemat, sh
- Euroopa ja Eesti demograafiline olukord,
- vanemaealise tööjõu olukord tööturul,
- sotsiaalse kaitse süsteem kui tööturult väljumist võimalus Eestis,
- vanemaealiste töötajate töövõime,
- vanemaealise tööjõu nõudlust mõjutavad tegurid,
- võimalused vanemaealise tööjõu hõive suurendamiseks.
Vanemaealisele tööjõule sunnib Euroopa riikides tähelepanu pöörama rahvastiku vananemine, mille põhjuseks on eelkõige langenud sündimus ja pikenenud keskmine eluiga. Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eestis keskmine eluiga küll madalam, et samamoodi ka sündimus. Prognoosid näitavad, et Eesti rahvastik kahaneb sajandi keskpaigaks veidi enam kui miljoni inimeseni ja oluliselt kasvab vanemaealiste osakaal ning kahaneb tööealiste inimeste määr.
Vastupidiselt üdisele tööjõus osalemise ja hõivemäärade langusele võib aga Eestis täheldada hoopis vanemaealiste tööjõus osalemise määra ja nende tööhõive määra kasvu.
Tööjõus osalemise määrad vanuse järgi 1992-2002, (%)
Selline trend on ilmselt tingitud muudatustest pensionisüsteemis, mis soodustab vanemaealiste osalemist tööelus. Võrreldes teiste vanuserühmadega on vanemaealiste hulgas töötuse määr kõige madalam. Kuna pensionid on Eestis üsna madalad, siis on pensionieas töötamise stiimuliks mitte niivõrd suurem pension tulevikus kui kohene täiendav sissetulek.
“Võrreldes ELi liikmesriikidega, on vanemaealise tööjõu hulgas Eestis levinud märksa vähem osaajaga töötamine.”
Vanemaealiste töötajate töövõime ei ole Eestis kuigi kõrge, kuna nende objektiivsed tervisenäitajad on kehvad. Tervis on seetõttu ka peamiseks põhjuseks tööturult lahkumiseks enne pensioniiga. Kuigi vanemaealiste hulgas on kartus pärast töökoha kaotamist töötuks jääda suurem, siis nende motivatsioon töötada ja rahulolu tööga on suhteliselt kõrge. Siiski takistavad vanemaealiste tööjõu nõudlust nende palkamisega seonduvad otsesed ja kaudsed kulutused ning tööandjate seas valitsevad hoiakud, sh vanuseline diskrimineerimine.
Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on teinud ettepanekuid vanemaealiste tööhõive tõstmiseks ja need keskenduvad üldiselt kolmele tegevusele:
- vanemaealiste hõive toetamine,
- töökeskkonna- ja tingimuste parandamine,
- sotsiaalkindlustussüsteemide kujundamine selliselt, et need toetaks võimalikult pikalt tööturul jätkamist.