Uuring selgitas välja tööhõive struktuursed muutused ja erinevate haridustasemetega spetsialistide koolitusvajaduse mehaanika ja metallitöö, elektrotehnika ja energeetika, elektroonika ja automaatika, ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavadel.
Lähtudes projekti üldistest eesmärkidest püstitati järgmised alameesmärgid:
- tööjõu koolitusvajaduse kaardistamine EL-i tõukefondide ressursi rakendamise tõttu ning järeldused õppekavade arendamiseks kutsehariduse, rakendus-kõrghariduse ning akadeemilise kõrghariduse tasemetel;
- ettepanekute tegemine riikliku koolitustellimuse kavandamise metoodika arendamiseks ning rahvusvaheliste klassifikaatorite ühildamiseks.
„Prognoosi põhjal saab üldistada, et tasemete lõikes kasvab tööjõu nõudlus sõltumata koolitusalast enim kolmanda haridustasemega töötajate osas. Koolitusalade lõikes on nõudluse kasv kiireim elektroonikas ja automaatikas ning ehituses ja tsiviilrajatistes. ” – Tiina Annus
Valminud uuringul on neli osa:
- Esimeses osas antakse ülevaade üldistest hõive suundadest majandussektorites, kus eeldatavasti nimetatud koolitusala lõpetanud võiksid töötada ning vaadeldakse ka nimetatud majandusharude prognoose, mis on tehtud pädevate riigiasutuste poolt.
- Teises osas käsitletakse tööjõu pakkumist nii koolitusalati kui haridustasemeti, analüüsides nii vastuvõetute, õppijate kui ka lõpetanute arve. Lisaks tehakse lühike ülevaade tööjõupakkumise võrdlusest teiste OECD riikidega.
- Kolmas osa võtab vaatluse alla nimetatud koolitusalade õppekavade järgi õppinud isikute seisundi tööturul. Selleks analüüsitakse hajuvuse indekseid, ehk siis vaadatakse millistes harudes nimetatud õppekavade lõpetajad töötavad. Samuti analüüsitakse nimetatud kontingenti tööjõus osalemise määra ning töötuse määra järgi.
- Neljas osa analüüsib Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetele tuginedes nii tööjõu pakkumise kui nõudluse poolt ning koostab vastava prognoosimudeli, näitamaks koolitusvajadust erinevatel haridustasemetel.