Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringuga PIAAC mõõdeti Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide ning Küprose ja Venemaa täiskasvanud (16–65-aastaste) inimeste infotöötlusoskusi: funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas. Uuringuga kogutud andmed võimaldavad saada ülevaate inimeste infotöötlusoskuste tasemest Eestis ja teistes riikides ning analüüsida, millised on seosed oskuste ja erinevates eluvaldkondades toimetuleku vahel.

Praxis koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR koostas kahte PIAACi temaatilist aruannet. Neist esimene käsitleb oskuste kasulikkust tööturul, teine aga infotöötlusoskuste tippe ja mahajääjaid.

Oskuste kasulikkus tööturul

Tööturul osalemine on valdavale enamikule inimestest peamise sissetuleku allikas ja seal toimetulek üks olulisemaid elustandardit mõjutavaid tegureid. Uuringust selgub, et kui võrrelda kõrgharituid madalama haridustasemega inimestega, siis olenemata sellest, kas nende infotöötlusoskuste tase on kõrge või madal, on akadeemilise kõrgharidusega inimestel selge palgaeelis (teiste haridustasemetega võrreldes on selle suuruseks ca kolmandik, rakenduskõrghariduse ees veidi väiksem, kuid siiski märkimisväärne). Sellest järeldub, et haridusse tasub investeerida. Samuti näitab analüüs, et töökoha ja haridustaseme sobivus on oluline, sest täiskasvanud, kes töötavad ametikohal, millel toimetulemiseks piisaks ka madalamast haridustasemest, teenivad vähem kui nende sama haridustasemega kolleegid (ca 7%).

Tööelukvaliteedi ja infotöötlusoskuste vaheline seos on tagasihoidlik. Analüüsist saab järeldada, et töötaja tööelukvaliteet, kui iseloomustada seda töötaja tööga rahulolu ja autonoomiaga, pigem ei sõltu infotöötlusoskuste tasemest. Analüüsi järgi on tööelukvaliteet tugevamalt seotud oskuste kasutamise ja arendamisega. Seega parandavad töötajate tööelukvaliteeti pigem tegevused, mis on suunatud sellele, et töötaja saaks oma oskusi kasutada ja arendada.

Üldjoontes võib väita, et infotöötlusoskuste poolest ei ole ettevõtjad palgatöötajatest kuidagimoodi erinevad. Pigem eristuvad ettevõtjad neile omase mõtteviisi poolest: ettevõtjatele on võrreldes palgatöötajatega rohkem omased uue info kogumine, töötlemine ja senise teadmisega seostamine ehk nn metakognitiivsed võimed. Huvitaval kombel on infotöötlusoskustel ettevõtjate hulgas sissetuleku kujundajana olulisem roll kui haridustasemel, mis kippus regressioonanalüüsis osutuma pigem ebaoluliseks. Seega paistab, et ettevõtjate puhul on infotöötlusoskuste tase oluline ja oluline osa nendest oskustest omandatakse väljaspool haridussüsteemi.

Infotöötlusoskuste tipud ja mahajääjad

Uuringu järgi oli 2012. aastal Eesti 16–65-aastaste inimeste seas infotöötlusoskuste tippe 5-6% ja mahajääjaid 8-10%. Eestis on tippude ja mahajääjate osakaal uuringus osalenud riikide keskmisest natuke tagasihoidlikum, kuid üldjoontes kuulume ikkagi pigem keskmiste riikide sekka. Eestis on funktsionaalse lugemisoskuse tippude osakaal sarnane uuringus osalenud riikide keskmisega, kuid mahajääjaid on meil pisut vähem. Matemaatilise kirjaoskuse puhul on olukord sarnane: tippude osakaalu poolest kuulub Eesti keskmiste riikide hulka, kuid ka selle oskuse mahajääjaid on meil uuringus osalenud riikide keskmisega võrreldes vähem. Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tippe on meil aga väiksemal ja mahajääjaid suuremal määral kui teistes riikides. Riikide keskmisele tasemele ja keskmiste riikide seast kõrgemale jõudmiseks peaks Eesti täiskasvanute probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas paranema.

Infotöötlusoskuste tippude ja mahajääjate osakaal on sotsiaalmajanduslike gruppide lõikes mõnevõrra erinev, sõltudes kõige suuremal määral kõrgeimast lõpetatud haridustasemest. Siiski, madala haridustasemega inimeste hulgas on küllaltki arvestatava suurusega gruppe, kus mahajääjate osakaal on küllaltki madal – näiteks on selleks alla 25-aastased noored, kelle kodune keel on eesti keel ja kes hetkel õpivad. Erandeid on ka paremini haritute hulgas: keskharidus, halb või rahuldav tervis ning vene keel koduse keelena näivad olevat tegurid, mis koostoimes seonduvad oluliselt kõrgema mahajääjate osakaaluga kui valimis keskmiselt. Infotöötlusoskuste tippe iseloomustades torkab silma, et neid on palju nende hulgas, kelle emal on kõrgharidus, kes on ise kõrgharidusega ja kelle kodune keel on eesti keel, ning kui ta on meessoost. Tippu kuulumise tõenäosus on märgatavalt keskmist ületav ka nendel kõrgharidusega emade lastel, kelle enda haridustase jääb küll alla kõrghariduse, kuid kes elavad Põhja-Eestis ja kelle kodune keel on eesti keel. Hea kodune taust (ema haridus) ei ole siiski võluvits – kui inimese enda haridus on keskmine või madal ning kui ta elab väljaspool Põhja-Eestit ja kasvatab lapsi, on tema infotöötlusoskuste tippu kuulumise tõenäosus küllaltki tagasihoidlik.

Infotöötlusoskuste tippude ja mahajääjate toimetuleku ning heaolu analüüsist järeldub, et ei saa kinnitada, et Eestis aitaks väga hea infotöötlusoskuste tase indiviidil paremini toime tulla või saavutada parema heaolu kui keskpärane infotöötlusoskuste tase. Samas võivad toimetulek ja heaolu infotöötlusoskuste tippude ja mahajääjate seas erineda eelkõige haridustaseme, tervise, soo või vanuse järgi. Tervikuna on toimetuleku ja heaolu jaoks oluline kõrge haridustase, mitte kõrge või madal infotöötlusoskuste tase.