Projekti raames koguti andmeid tööjõu oskuste prognoosi kohta. Euroopa Liidu riikide tulemused on kättesaadavad spetsiaalselt veebilehel. Sealt leiab infot nii oskuste, sektorite kui riikide lõikes, samuti artikleid ja kokkuvõtteid. Andmetest on kättesaadavad nii Euroopa tasandi andmed (Eurostat) kui ka iga riigi kohalikud andmed, samuti viited kohalikele andmeallikatele ja uuringutele.
Samuti leiab veebilehelt ülevaateartikleid:
“Bottleneck Vacancies in Estonia” toob esile peamised sektorid ja ametialad, mille täitmine on keeruline. Suurim tööjõupuudus on Eestis masina- ja metallitööstuses, IKT ja tervishoiu sektoris. Peamiselt on puudu kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidest, arstidest ja inseneridest, kuid samas ka madalamat kvalifikatsiooni omavatest oskustöölistest. Peamised tööjõupuuduse põhjused peituvad näiteks sektori kiires arengus, mistõttu spetsialistid ei jõua oma kvalifikatsiooniga nõudmistele vastata (IKT); mõnede ametite madalas staatuses, mistõttu noored ei lähe teatud erialadele õppima; ning suurtes regionaalsetest erinevustest, mistõttu on näiteks maakohtadesse keeruline töötajaid leida. Et olukorda leevendada üritavad tööandjad pakkuda võimalikult häid töötingimusi ning teha koostööd nii Töötukassa kui õppeasutustega.
“Education and training monitor 2014” toob esile, et nii noored kui täiskasvanud Eesti elanikud on näidanud häid tulemusi rahvusvahelistes oskuste uuringutes. Samas aga on meil siiski puudu kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust ja spetsialistidest. Seetõttu tuleks haridussüsteemi rohkem tööturuga seostada, sh pakkuda näiteks töökohapõhist õpet. Artiklis antakse ka ülevaade, kuidas Eesti on probleemide lahendamisse erineva nurga alt panusanud, kirjeldades näiteks õpetajate palkade tõstmist, kutseõppe ning kõrghariduse reforme.