Eesti sotsiaalministeerium võõrustas Euroopa Komisjoni poolt kokkukutsutud vastastikuse õppimise programmi palga läbipaistvuse teemal. Kahepäevasel seminaril arutati, kuidas saab nii õigusaktide kui ka digilahenduste abil suurendada palga läbipaistvust, mis aitab omakorda vähendada soolist palgalõhe.
Eurostati andmetel oli EL-27 keskmine sooline palgalõhe 2018. aastal 14,1%. Eestis oli sooline palgalõhe 21,8%.
Soolise palgalõhe kõrvaldamiseks on vaja tegeleda erinevate algpõhjustega, sealhulgas soolised stereotüübid, naiste ja meeste erinevad haridus- ja tööturuvalikud, naiste ja meeste ebavõrdne esindatus otsuste tegemisel, hoolduskohustuste ebavõrdne jagunemine, töö ja eraelu tasakaalu puudujäägid ja sooline diskrimineerimine.
Aastal 2014 soovitas Euroopa Komisjon rakendada palga läbipaistvuse meetmeid kõikides liikmesriikides, et aidata võidelda tööandjate diskrimineerivate palgapraktikate vastu (soovitus palga läbipaistvuse kohta (2014/124/EL)). Ursula von der Leyen teatas 2019. aastal Euroopa Komisjoni kavatsusest töötada välja ettepanek, et kehtestada palga läbipaistvuse siduvad meetmed. Käesoleva aasta märtsis ettepanek ka avalikustati.
Vastastikuse õppimise programmi eesmärk oli leida ambitsioonikad ja tõhusad õiguslikud palga läbipaistvusmeetmed, mis on proportsionaalsed ega pane avaliku ja erasektori organisatsioonidele ülemäärast haldus- ja finantskoormust. Samuti arutati toetavate meetmete, näiteks digitaalsete tööriistade kasutamist. Mari-Liis Sepper (Praxis) koostas programmis võõrustava riigi aruande.
Lisateabe saamiseks lugege edasi siit: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=1047&furtherNews=yes&newsId=9924