Euroopa 2020 strateegia üks eesmärke on tuua aastaks 2020 vähemalt 20 miljonit inimest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskist välja. Naised, eriti vanemad naised, üksikemad ja naissoost sisserändajad, on üks riskigruppidest.

Praxis osaleb laiemas projektis, mille üldine eesmärk on mõista, mida tuleb arvesse võtta, et vähendada ja leevendada vaesusriski, eelkõige naiste vaesusriski. Selleks uuritakse, milliseid efektiivseid vaesusega võitlemise lähenemisi ja tööriistu Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatakse, keskendudes mitterahalistele naistele ja vaesusele suunatud meetmetele ehk meetmetele, mis ei näe ette rahaliste toetuste maksmist. Samuti uuritakse projekti raames, kuidas kogutakse ja kasutatakse erinevates riikides soopõhiseid andmeid, et tuvastada vaesuse trende.

Praxise osa projektis on koguda informatsiooni Eesti kohta. Selleks koostatakse riigiprofiil, mis kirjeldab naiste vaesusega seotud olukorda Eestis – kuivõrd on seda teemat riiklikes arengukavades ja muudes strateegilistes dokumentides käsitletud; milliseid andmeid teema kohta kogutakse ja kuivõrd neid poliitilisel tasandil kasutatakse; peamised probleemkohad ning väljakutsed naiste vaesuse valdkonnas. Lisaks kirjeldatakse mõnda parimat mitte-rahalist praktikat Eestis, mis aitab võidelda naiste vaesuse vastu (näiteks “Tilliga ja tillita” kampaania võrdse palga päeval).

Eesti puhul saab välja tuua, et kuigi vaesust käsitletakse nii mitmestki strateegilise dokumendis ja arengukavas (nt Laste ja perede arengukava, Aktiivsena vananemise arengukava), siis pigem lähenetakse sellele laiemalt ja üldisemalt ning soopõhine lähenemine on puudulik. Küll aga on näiteks Sotsiaalministeeriumi arengukavas 2012-2015 väga põhjalikult käsitletud nii vaesust kui selle soolisi aspekte.

Andmeid vaesuse kohta nii üldiselt kui soopõhiselt kogub Statistikaamet. Sotsiaalministeerium jälgib regulaarselt vaesuse trende, seda ka soopõhiselt, ning esitleb neid nii teistele ministeeriumitele kui muudele huvigruppidele ning neid kasutatakse ka erinevate meetmete väljatöötamiseks.

Peamised väljakutsed Eestis on:

  • piisavalt detailsete andmete kättesaadavus,
  • sooliste stereotüüpide murdmine, mis viiks ka näiteks meeste suurema rollini laste eest hoolitsemisel ning naiste suurema panuseni tööturul.