Ehkki Euroopa Liidus on naisi rohkem kui mehi, moodustavad naisettevõtjad ettevõtjatest, kes on iseenda tööandjad üksnes kolmandiku. Teatud põhjustel (nt äri- ja pereelu ühildamine) on ettevõtlus naiste jaoks vähem atraktiivne ettevõtmine kui meeste jaoks. Euroopa Komisjon on võtnud eesmärgi leida lahendusi takistustele, mis pidurdavad naisettevõtluse arengut ja julgustada rohkem naisi oma ettevõtet asutama. Sellega seonduvalt teostati 2014. aastal Euroopa Komisjoni tellimusel uuring saamaks teada, milline on naisettevõtjate olukord Euroopas. Uuringu eesmärk oli koguda ja analüüsida statistilisi andmeid naisettevõtjate kohta, tuginedes kõige viimastele kättesaadavatele andmetele. Kokku koguti andmeid 37 riigi kohta – lisaks 28 EL liikmesriigile ka Albaania, Makedoonia, Island, Iisrael, Türgi, Liechtenstein, Montenegro, Norra ja Serbia kohta.

Uuringu tulemustest selgus, et 2012. aastal moodustasid naisettevõtjad 29% kõikidest Euroopas tegutsevatest ettevõtjatest (11,6 miljonit). Aastatel 2008-2012 on naisettevõtjate arv ELis suurenenud 3%. Enamus ühe-töötajaga ettevõtted on naisettevõtted (78%) ja naised eelistavad tegutseda tegevusaladel, mis on seotud tervishoiu, sotsiaaltöö teenuste või haridusega. Eestis tegutsevatest ettevõtjatest moodustasid naisettevõtjad 28% ja enamus nendest (72%) on üksik-ettevõtjad. Eesti naiste ettevõtluse määr (naisettevõtjate osatähtsus naiste aktiivses tööjõus osalemisest) on 5%, mis on märkimisväärselt madalam kui EL-28 keskmine (10%). Samas on ka Eesti meeste ettevõtluse määr (12%) võrreldes EL-28 keskmisega (19%) madalam. Aastatel 2008-2012 on naisettevõtjate osatähtsus Eesti ettevõtjate seas vähenenud 3,3%-punkti võrra; naiste ettevõtluse määr on nendel aastatel püsinud muutumatuna.

Joonis: Ettevõtjate osatähtsus kogu tööjõus 37 Euroopa riigis 2012. aastal soo ja riigi alusel (%)

Allikas: Panteia,tuginedes Labour Force Survey (Eurostat, UNICE, ILOSTAT and riiklik statistika)

Lisaks eelnevale iseloomustavad Eesti naisettevõtjaid järgmised aspektid:

• aastal töötas enamus naisettevõtjaid enda ettevõttes täis-ajaga, üksnes 26% naisettevõtjatest töötas osa-ajaga. Osa-ajaga töötavate naisettevõtjate osatähtsus Eestis on madalam kui EL-28 keskmine (30%);
• kõige suurem on naisettevõtjate osatähtsus kogu ettevõtjatest tegevusaladel, mis on seotud muude teenindavate tegevustega, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ning hulgi- ja jaekaubandusega. Kõige vähem on naisettevõtjaid ehituse ja põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga seotud tegevusaladel;
• naisettevõtjad on natukene vanemad kui mehed. 2012. aastal oli vanusegrupis 25-49 aastat nais- ja meesettevõtjaid samas proportsioonis, kuid vanusegrupis 65 ja vanemad oli naisettevõtjate osakaal võrreldes meesettevõtjatega suurem. ELis keskmiselt on naisettevõtjad nooremad kui meesettevõtjad;
• naisettevõtjate keskmine haridustase on kõrgem kui meesettevõtjatel – Eesti naisettevõtjate keskmine haridustase oli kõige kõrgem võrreldes kõikide teiste EL riikidega;
• aastal oli naisettevõtjate keskmine netosissetulek (€8,688) natukene kõrgem kui meesettevõtjatel (€8,118). Võrreldes EL keskmisega oli Eesti naisettevõtjate keskmine netosissetulek madalam.

Vaata ka

Uuringu aruandega on võimalik tutvuda siin.