Eestis, nagu ka mujal maailmas, on viimasel aastakümnel tekkinud ähvardav puudus tervishoiutöötajatest. 2005. a paranesid Eestis palgatingimused ja sellega seotud tulevikuväljavaated oluliselt (aastane tõus õdedel 40%), kuid töölt lahkumine on eelkõige seotud töökeskkonna tingimustega. Praxis hindas Eesti õdede töökeskkonnaga seotud töömotivatsiooni mõjutegureid ja nende seost migratsiooni ja töökohaga ning jagas soovitusi olukorra parandamiseks.
Uuringust selgus, et välismaal töötamise soov kui üks peamine töömotivatsiooni parameeter, ei lähtu enam suuremast palgasoovist ja tervishoiusüsteemis pettumisest. Välismaale minnakse kogemust saama. Ilmselt on olukorda lahenduse toonud õdede järsk palga kasv 2004.–2005. a. Eesti õdede rahulolu oma töö ja elukutsega on väga kõrge ning samuti hinnatakse suhteliselt kõrgelt töökeskkonda.
Tähelepanu väärib aga nooremate õdede kriitiline hoiak kaasaegse organisatsiooni ülesehituse ja efektiivsusele orienteeritus suuremates haiglates. See kinnitab vajadust olukorda lähemalt monitoorida nii iga konkreetse haigla kui ka riigi tasemel, et planeerida ennetavaid meetmeid ja hinnata sekkumiste tulemuslikkust. Veel selgus, et Eesti õdedel on erinev arusaamine tervishoiuteenuse olemusest võrreldes arenenud riikide õdedega. Pea veerandil Eesti õdedest ei jätku aega patsientide või nende lähedastega vajalikuks suhtlemiseks ning kuuendikul on probleeme dokumentatsiooni korrektse täitmisega. Tööandjad on võtmerollis soodsa töökeskkonna kujundamisel, aga ka riik saab mõjutada olukorda koolituste, rahastamise jm kaudu.
Märkimisväärselt kõrgemalt, võrreldes kolleegidega arenenud välisriikides, hindavad Eesti õed personali piisavust osakonnas. – Siret Läänelaid
Süsteemi stabiilsuse seisukohast on võimalik kaaluda riiklikult koordineeritud õdede töövahetust välisriikides. Samuti on oluline tervishoiusüsteemi rahastamise pikaajalise stabiilsuse tagamine ja selle kommunikeerimine nii tervishoiutöötajateni kui ka potentsiaalsete uute töötajateni. Äärmiselt oluline on välja töötada pidev optimaalne monitooringu süsteem tervishoiutöötajate olukorra ning trendide jälgimiseks erinevatel – riigi, piirkonna ja haigla – tasanditel.