Eesti eesmärgiks on olnud hoida maksusüsteem võimalikult lihtsa ning eranditevabana, samas olles atraktiivne välisinvestoritele. Alates 2000. aastast maksavad äriühingud Eestis tulumaksu kasumilt mitte kasumi teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Selle tulemusena langes efektiivne kapitali ja ettevõtlustulu maksukoormus oluliselt. Euroopa Komisjoni iga-aastase raporti kohaselt Euroopa Liidu riikide maksustruktuurist ja maksukoormusest oli nn tegelik maksumäär (implicit tax rate) ettevõtlustulule 1996-1999 aastal keskmiselt 16.7% ning 2000-2006 aastatel keskmiselt 6.2%, ehk toimus pea kolmekordne maksukoormuse alanemine.

Maksureformi muutuse aluseks oligi lootus, et efektiivse maksukoormuse vähendamisest ettevõtetele jäänud täiendav kasumi osa reinvesteeritakse, mis koos võimaliku välisinvesteeringute juurdevooluga loob head eeldused tööhõive suurendamiseks ja majanduse koguprodukti kasvuks. Maksureformiga loodeti ühtlasi tutvustada Eestit kui ettevõtlussõbralikku ja kiire arenguga maad ning huvipakkuvat investeeringute sihtriiki.

2000. aasta muutuse kohta tehtud senised uuringud on olnud napid ja peamiselt on see tingitud mõjude hindamise raskusest, sest puuduvad head ja lihtsad võimalused mõjude identifitseerimiseks.

2009.a. lõpus initsieeris Rahandusministeerium käesoleva uuringu eesmärgiga hinnata ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju erinevatele valdkondadele: otseselt ettevõtete investeeringukäitumisele, investeeringute struktuurile, majanduskasvule ja majanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele ning erinevatele maksulaekumistele.

Kõigile nendele küsimustele vastuse leidmiseks ei piisa vaid ühest analüüsimeetodist, tulemused ei pruugi olla täielikult usaldusväärsed või anda vastust kõigile püstitatud küsimustele. Seega planeeritakse käesolevas pakkumuses teostada analüüs mitmel tasandil:

a) Esiteks kasutatakse kvalitatiivset analüüsi. Selle meetodi kasutamise eesmärgiks on hinnata, kuidas ettevõtted teostatud maksumuudatuse mõju kogesid ning milliseid stiimuleid uus maksupoliitiline keskkond tekitas.

b) Teiseks analüüsimeetodiks on empiiriline paneelandmete ökonomeetriline analüüs. Eesti äriregistri mikroandmetel (aastad 1994-2007) hinnatakse investeeringute nõudluse funktsioon ning hinnatakse kvantitatiivselt, kuidas 2000.aasta maksumuudatus on ettevõtete investeeringukäitumist mõjutanud.

c) Kolmandaks analüüsitakse maksumuudatuse mõju majandusteoreetilise mudeli simuleerimise kaudu. Selle lähenemise abil saadakse lisaks mõjule investeeringukäitumisele informatsiooni pikaajaliste ühiskonda, majanduskasvu jm makronäitajaid mõjutavate tegurite kohta.

d) Neljandaks analüüsitakse mõju maksulaekumisele kasutades iseseisvalt maksuameti andmete analüüsi, kuid tuginedes ka varasemates uuringuetappides selgunud tulemustele maksude ja ettevõtete investeerimiskäitumise vahel.

Projekti meekonnas on lisaks Praxise töötajatele veel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja majandusteaduskonna majandusteadlased ja majandusanalüütikud, välisekspert Seppo Karo Soome valitsuse uurimiskeskusest (Valtion taloudellinen tutkimuskeskus - VATT), ekspertidena Kadri Kuusk, Silja Kralik ning Katrin Lasn. Maksuseadustiku juriidilistes küsimustes nõustavad Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ eksperdid.

Uuring valmis koostöös Rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Arengufondiga ning Euroopa Liidu struktuurifondide (Euroopa Sotsiaalfond) kaasrahastamisel.

Täpsem info: anne(at)praxis.ee.