Tegemist on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) ja PRAXISe koostööprojektiga, mille üldeesmärgiks on mittetulunduslike esindusorganisatsioonide poliitika kujundamise protsessides osalemise suutlikkuse tõus tasemeni, mis aitab otsustajal paremini mõista probleemi olemust, genereerida lahendusideid ja hinnata lahenduste võimalikke mõjusid.

Projekt aitab tõsta poliitikate elluviimise võimekust, arendada sektoritevahelisi koostöövõrgustikke, tugevdada mittetulundusühenduste koostööd valitsusasutustega ning parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Kavandatud tegevused aitavad otseselt arendada Kaasamise Head Tava, juurutada ja levitada selle rakendumist nii avalikus kui kolmandas sektoris. Täiendavalt aitab projekt KHT 'd tugevdada otsuste kvaliteedi ja legitiimsuse tõstmise ning sektoritevahelise koostöö kaudu.

PRAXISe roll projektis on kaasamisprotsesside analüüsimine ning poliitikasoovituste koostamisse panustamine.

Projekti raames viis Praxis läbi kolm analüüsi.

Vägivalla vastus võitlemise arengukava 2010-2014" koostamisse kaasamine.

Vaatasime algusest lõpuni Justiitsministeeriumi poolt (Sotsiaalministeeriumiga koostöös) juhitud kaasamise protsessi, kes ja kuidas on kaasatud ning millise hinnangu nii protsessile kui tulemusele osapooled annavad.

Alalised nõuandvad kogud ministeeriumites kaasamise vormina.

Teatavasti on olemas väga palju erinevaid mooduseid, kuidas huvirühmi ja asjatundjaid kaasata, kuna parima kaasamisvormi valimine sõltub kaasamise eesmärgist, kaasajate võimalustest, kaasatavate osapoolte ootustest ja omapäradest.

Ministeeriumide viimaste aastate kaasamistegevuste ülevaadetest võib välja lugeda, et just alalised nõuandvad kogud on üks levinumaid ja püsivamaid vorme, mida huvipoolte kaasamiseks kasutatakse. Samas ei ole selgust, kas ja mille jaoks on need üldse vajalikud. Analüüsi eesmärgiks on selgitada, milliseid erinevaid nõuandva õigusega püsiva iseloomuga koostöövorme/-kogusid Eesti ministeeriumides leidub ning kui hästi toimivad need huvipoolte kaasamisvormina.

Analüüs aitab ministeeriumitel teadvustada ja läbi mõelda:
• kas ja kuidas nõuandvad kogud aitavad kaasa õigusloomele?
• kas nõuandvad kogud on kõige efektiivsem ja tulemuslikum kaasamisvorm konkreetses valdkonnas ja huvigruppidele?
• mida teha nõuandvate kogudega, mis ei anna ministeeriumitele ootuspärast tulemust?

Perepoliitika arengukava koostamise eellugu.

2008.aasta oktoobris valmis Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel "Perede elukvaliteedi arengukava astateks 2010-2015" koostamise eelnõu. Hoolimata kooskõlastusperioodil ulatuslikust huvipoolte kaasamisest ning seotud huvirühmade valmisolekust arengukava koostöös koostama asuda, läi eelnõu tükiks ajaks seisma. Kuni aprillis 2009 lükati eelnõu tagasi. 2010 aasta II kvartalis aga alustatakse lõpuks "Pere- ja lastepoliitika arengukava" koostamist. Analüüsiga selgitame arengukava koostamise eelnõu tagasilükkamise mõju Sotsiaalministeeriumi ja valdkonna huvipoolte koostööle ning kuidas koostööd hoolimata kõigest aktiivsena hoiti.

 

Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi Tarkade otsuste fondi strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamise alameetme alt.

Analüüsiraportid ja lühikokkuvõtted juhtumikirjelduste ning poliitikasoovitustega:

Kaasav poliitikakujundamine – hea näide. Juhtumianalüüs laste ja perede poliitika arendamisest Sotsiaalministeeriumis.

Alalised nõuandvad kogud kaasamise vormina

Kaasamine arengukava koostamisel. Juhtumianalüüs „Vägivalla vähendamise arengukava 2011–2014“

Üritused:

18.märtsil 2009 toimus EMSLi I kevadkool "Targem annab järele?", mida ka Praxis aitas nõu ja jõuga läbi viia. Annika Uudelepp modereeris paneeldiskussiooni erinevatest vaadetest läbirääkimistele, milles osalesid lisaks ka Tallinna Ülikooli õppejõud Arno Baltin ning EMSLi nõukogu liige Daniel Vaarik. Lisaks vaatles ning kommenteeris Annika ühte kolmest läbirääkimiste simulatsioonist, mida juhendas Maiu Uus. Rohkem infot ja muljeid SIIT.