Eestis puudub terviklik ülevaade riigi poolt toetatud kohalike omavalitsuste investeeringute mahust, struktuurist ja tõhususest. Küsitav on ka investeeringute kokkusobivus riiklike arengukavadega, mis muuhulgas muudab problemaatiliseks regionaalpoliitika tervikuna. Munitsipaalinvesteeringute toetussüsteemis esineb mitmeid puudujääke:

Seos erinevate riigipoolsete toetuskanalite vahel on väga nõrk Vahendite taotlemise ja eraldamise protseduuri- ja otsustusreeglid on toetuskanalite lõikes ja aastati väga erinevad või puuduvad hoopis Toetusi eraldatakse iga eelarveaasta lõikes eraldi ning finantseerimine kogu projektiperioodil ei ole tagatud Puudub tehtud investeeringute järelvalve ja hindamise mehhanism

Analüüsi ja täiustamist vajavad ka keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste oskused identifitseerida majanduslikult ja finantsiliselt tasuvaid projekte.

Investeeringutoetuste ja finantsjuhtimise projekti raames pakutakse välja kava keskvalitsuse-poolsete investeeringutoetuste tegemiseks, keskendudes mitmeaastaste investeerimisprogrammide koostamisele ning sotsiaalmajanduslike kriteeriumide rakendamisele finantsressursside eraldamisel sektorite ning projektide raames. Projekt aitab kaasa riigi eelarveliste vahendite võimalikult efektiivsele kasutamisele ja investeeringute efektiivsuse tõusule.

Projektil on kolm alakomponenti:

• Investeeringutoetused kohalikele omavalitsustele
• Pikaajaline planeerimine ja finantsjuhtimine kohalikus omavalitsuses
• Investeeringute juhtimine (sh sotsiaalmajanduslike kriteeriumide kasutamine investeeringute hindamisel)

<//span><//span>

Investeeringutoetuste ja finantsjuhtimise projekt keskendub järgmistele valdkondadele:

• Erinevate riiklike ja välisabikanalite kaudu 1995-2000 munitsipaalinvesteeringuteks eraldatud vahendite ja nende jaotuse võrdlev analüüs
• Kohalikele omavalitsustele investeeringutoetusi eraldavate riiklike toetuskanalite vahendite taotlemise ja eraldamise protseduuri- ja otsustusreeglite võrdlev analüüs
• Soovitused riiklike investeeringutoetuste jaotusmehhanismide omavaheliseks ühtlustamiseks, arvestades Euroopa Liidu (eel)struktuurfondidega seonduvaid tingimusi
• Pilootküsitlus - kohalike omavalitsuste eelnevate aastate eelarvetele ning kohalike omavalitsuste juhtide hinnangutele tuginev ülevaade investeeringutest ja nende tõhususest
• Investeeringute juhtimise ja hindamise mehhanismide täiustamine kohalikul tasandil

17. aprillil 2001 korraldas PRAXIS maavanematele seminari teemal "Riiklikud investeeringutoetused: teooria, praktika ja võimalused Eesti näitel." Seminaril esitles Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants PRAXISes fellowship-programmi raames valminud investeeringutoetusi käsitlevat uurimust.

Kadri Kuusk - projektijuht

Marko Pomerants - PRAXISe fellow. Marko on lõpetanud Tartu Ülikooli geoloogina ja hiljem omandanud samas avaliku halduse magistrikraadi. Täiendanud ennast Dalhousie Ülikoolis, Georgetowni Ülikoolis ja Kalmari Ülikoolis. Marko töötab Lääne-Viru maavanemana. Varem on Marko töötanud Lääne-Viru Maakonna Looduskaitse talituse osakonnajuhatajana ja Lääne-Viru maavalitsuses keskkonnaosakonna juhatajana.

Ülari Alamets - regionaalpoliitika spetsialist. Ülari on lõpetanud Tartu Ülikooli inimgeograafia erialal ja täiendanud ennast Birminghami Ülikoolis ja Hubert H. Humphrey Fellowship programmi raames Rutgersi Ülikoolis. Töötanud Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse tegevdirektorina, Jõgeva Maavalitsuse osakonna juhatajana ja EMI-ECOs lektorina.

Sulev Liivik - eelarvespetsialist. Sulev on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimise magistrikraadi. Alates 2001. a. juunist juhib Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna kohalike omavalitsuste talitust. Varem on Sulev töötanud Siseministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonnas. Täiendanud ennast kursustel Taani omavalitsustes ja osalenud mitmetes rahvusvahelistes kohalike omavalitsuse juhtimist käsitlevates projektides.

Madis Kaldmäe - kohalike omavalitsuste spetsialist. Madis on omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi geograafia erialal. Töötab Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna nõustajana ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis lektorina. Varem on Madis töötanud EMIs juhtimiskonsultandina ja erinevates kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitikaga seotud projektides konsultandina.