Tõsiste käitumisraskustega laste ja noorte probleemid on sageli komplekssed ja pikaajalised, mistõttu on nad elu jooksul kokku puutunud nii haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- kui korrakaitsesüsteemi teenustega. Varasematest uuringutest ilmneb, et käitumisprobleemide ennetamisel ja leevendamisel on oluline roll nii perekonnal kui ka asjatundlikel, empaatilistel ja professionaalsetel spetsialistidel, kes saavad noortele endile ja nende lähedastele vajalikku abi pakkuda.

Täna puudub aga Eestis ülevaade, kui suur on tõsiste käitumisprobleemide laste/noorte sihtrühm, kes vastavaid teenuseid vajaksid. Sihtrühma suuruse hindamise teeb keeruliseks asjaolu, et seni ei ole Eestis kokku lepitud tõsiste käitumisprobleemidega lapse/noore poliitikavaldkondade ülest määratlust. Sellest tulenevalt on olnud keeruline hinnata ka pakutavate teenuste olukorda – milliseid teenuseid eri süsteemides sihtrühmale võimaldatakse ja kas pakutavate teenuste mahud on adekvaatsed; kuivõrd dubleerivad eri süsteemide teenused teineteist ja millistest teenustest on puudu? Vastavate teemadega käesolev uuring tegelebki.

Töö käigus otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:

  1. Millised lapsed ja noored on Eestis käsitletavad tõsiste käitumuslike probleemidega laste/noortena?
  2. Kui suur on tõsiste käitumuslike probleemidega laste ja noorte sihtrühm eri süsteemides ja mis osas kattub?
  3. Milline on sihtrühma probleemistik, probleemide kulg ja kokkupuude eri süsteemidega?
  4. Millised on sihtrühmale pakutud teenused ja teenuste kogukulu poliitikavaldkondade (süsteemide) lõikes ja üleselt?
  5. Kuivõrd sihtrühmale pakutavad teenused omavahel kattuvad ja milliseid teenuseid on puudu?
  6. Millised on kitsaskohad sihtrühmale suunatud sekkumiste ja teenuste korraldamisel, juhtimisel ja rahastamisel?

Analüüs valmib aprillis 2018.