Uuringu tulemusena ilmnes, et Eesti õppejõud on tööga rahul. Esmajoones motiveerib õppejõude huvi õpetatava eriala vastu ja intellektuaalselt stimuleeriv keskkond. Kuigi töökoormuses esineb kohati suuri erinevusi, peavad õppejõud oma töökoormust normaalseks.

Eestis on suhteliselt palju vanemaid õppejõude ja vähe välisõppejõude. Eesti õppejõud on hästi kvalifitseeritud, omades sageli doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Tavaks on kombineerida õpetamis- ja teadustöö. Tüüpilise õppejõu tööajast pool kulub õppetööle ja sellega seotud ülesannete täitmisele, ülejäänud aeg jaguneb muude tööülesannete vahel.

Õppejõu keskmine brutosissetulek moodustab tema keskmisest sissetulekust vaid 67%. Sissetuleku suurendamiseks teeb üle poole (58%) õppejõududest tasustatavat tööd mujalgi. Enamasti töötatakse lisaks põhikohale ka mõnes teises kõrgkoolis.

Joonisel: Õppejõudude kogunetosissetulek kuus ametinimetuse alusel eurodesUntitled

Uuringust tuli välja, et õppejõud seostavad õpetamispädevust pigem erialaste teadmiste kui õpetamisoskustega. Hea õpetamine on uuringus osalejate arvates seotud ka üliõpilaste motivatsiooni ja varasemate teadmistega. Kvaliteetset õpetamist mõjutavad negatiivselt teisedki välised tegurid, nagu suured õpperühmad, kõrgkooli rahapuudus ja suur õpetamiskoormus.

Eesti õppejõud kasutavad enesetäienduseks väga erinevaid koolitusvorme, millest levinuimad on kirjanduse lugemine, arutelud kolleegidega, oma õpetamise analüüsimine üliõpilaste tagasiside põhjal ja konverentsidel osalemine. Mentorõppejõud toetust on kasutanud üksnes veerand vastajatest. Oma oskusi soovitakse täiendada eeskätt seoses e- ja aktiivõppe meetoditega.