Vabatahtlik tegevus on tehtud vabast tahest, ei ole kohustuslik ega sunnitud. Vabatahtlik tegevus ei anna rahalist ega materiaalset kasu. Vabatahtlik tegevus toimub väljaspool kodu, perekonda ja sugulasi – on suunatud teiste inimeste või üldiseks ühiskondlikuks hüvanguks ehk on avalikkuse huvides. Vabatahtlik tegevus toimub kolmandas sektoris ja on kodanikuühiskonna osa.

„Kõrgelt motiveeritud vabatahtlikega organisatsioonid eristuvad pakkudes mitmeid erinevaid variante panustada, piisavat tagasiside ja tunnustust.“ – Jon Ender

Lühiülevaade Eesti aruande soovitustest uuringus “Vabatahtlikkus Euroopas”:

Üldiseks arenguks:

  • siduda selgelt riiklikus strateegias vabatahtlik tegevus, kodaniku- ja täiskasvanuharidus ning tööturupoliitika – vabatahtliku tegevuse arendamine peaks olema ühine tegevus kõige nende raames;
  • avalikkuse teadlikkuse tõstmine vabatahtlikust tegevusest peaks olema plaanitud vastavalt eri gruppidele:
  1. noored otsivad uusi kogemusi, teadmisi ja oskusi, nemad kasutavad interneti kogukondi;
  2. keskealised inimesed tahavad suurendada võimalusi leidmaks ihaldatud töö, nad on rohkem motiveeritud kui nende tööandja annab päeva või kaks vabatahtlikuks tegevuseks;
  3. vanemad inimesed peamiselt tahavad aidata abivajajaid, nendeni on võimalik jõuda läbi televisiooni ja raadio.

  Organisatsioonidele:

  • organisatsioonid peavad leidma tasakaalu vabatahtliku ootuste, organisatsiooniliste ja ühiskonna vajaduste vahel, et motiveerida vabatahtlikke ja rakendada neid organisatsiooni ja ühiskonna hüvanguks;
  • vabatahtlikul panusel on eristuv roll ja ülesanne organisatsioonis jõudmaks põhikirjas oleva eesmärgini;
  • kuna vabatahtlik pakub kõrgelt hinnatud vaba aega ja energiat lisaks igapäevastele tegevustele (kool, töö, perekond, hobid, sõbrad), siis vabatahtliku tegevuse kulud (töövahendid, transport, toit jne) peab olema kaetud organisatsiooni poolt;
  • tuleb anda erinevaid võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks, sest nii saab igaüks valida enda jaoks kõige huvitavama;
  • pakkuda treeninguid, juhised, aktiivset tagasisidet ja siirast tunnustust;
  • anda võimalusi kombineerida vabatahtlik tegevus igapäevategemistega (perekond, sõbrad, hobid, kool);
  • teavitada laiemat avalikkust organisatsiooni tegevustest, et suurendada vabatahtliku tegevuse panust;
  • süstemaatiliselt arendada organisatsiooni, et kindlustada hea maine, nähtavus avalikkuses, eksperdi roll kujundamaks kohalikke ja riiklikke otsuseid, sõbralikud ja hoolivad vabatahtlike koordinaatorid.

Joonis: Mittutulundusühingute (MTÜde) arv Eestis: kõik MTÜd ja uued MTÜd.

NGOs