Noorte huvid, eelistused ja vajadused on väga mitmekesised. Märgatavas ulatuses on need seotud vanusega, kuid peale vanuse tuleb arvestada ka võimalustega, mis igal noorel on oma huvide ja vajaduste rahuldamiseks. Selleks, et arutleda võimaluste üle, on aga ennekõike vaja teada, millised on noorte huvid, et siis leida või luua sobivad valikud nendega tegelemiseks.
Noorsootöö asjatundja Piret Talur mõtestas oma ettekandes noorsootöö mitmetahulisust ja muutlikkust, mis sunnib noortega tegelejaid endalt küsima, mis on see, mida oma tööga saavutada tahetakse. Talur rääkis, et noorsootöö võiks õpetada noort oma noorust ja hiljem kogu elu mõtestatult kasutama.
Eesti Noorsootöö Keskuse juht Edgar Schlümmer andis ülevaate noorsootöö võimalustest rõhutades läbimõeldud strateegilise raamistiku olemasolu, riigi poolt loodud noorsootöötajate tasemehariduse ja täiendkoolituse võimalusi ning investeeringuid noorsootöö taristusse.
“Kuigi noorsootöö struktuurid on Eestis hästi välja arendatud, on siiski ülesandeid, nagu näiteks noorsootöötajate pädevused ja kohalike omavalitsuse koostöö noorsootöö tegevuste pakkumisel, millega tuleb rohkem tegeleda.” – Edgar Schlümmer
Eesti Noorteühenduse Liidu esindaja Teele Tõnismann rõhutas noorteorganisatsioonide rolli noorte eestvedajatena ning noorte endi osaluse olulisust. Ettekandest selgus, et noorsootööga tegelejate rollid on hägusad ning noorsootöö vormid võivad osutada võistlevaks.
Laudkonnaaruteludest tõstatusid mitmed vaatenurgad, millega on vaja noorsootöö tegevuste planeerimisel arvestada:
- võimaldada noortele mitmekesisemaid kogemusi, julgustust ja usaldust;
- mitte panna noortele liiga suuri ootusi;
- noorsootöö võimaluste pakkumisel arvestada iga noore individuaalsusega;
- mitte alahinnata noortekeskuse nn avatud ruumi rolli;
- noortega töötavatel inimestel on vaja lahti mõtestada oma tegevuse eesmärk;
- vabatahtlik tegevus kui noorsootöö vorm.