Seadusandluse kvaliteedi ning õigusaktide mõjude analüüsi edendamise süsteem Eestis e. kuidas teha seadusi avalikes huvides?

6. detsembril toimus õigusaktide mõjude analüüsi (ÕMA) tutvustav eksklusiivseminar. Seminaril osalesid Riigikogu liikmed, justiitsminister, erakondade esindajad, kõrgemad riigiametnikud ja poliitikaanalüüsiga tegelevad teadusasutused. Seminari korraldasid Justiitsministeerium, Riigikogu Kantselei, Riigikantselei Eurointegratsiooni büroo, SA Poliitikauuringute keskus PRAXIS ja SA Eesti Õiguskeskus.

Seminar keskendus Eesti õigus- ning halduspoliitika valikutele ja Euroopa Liidu riikide avalikule haldusele selles valdkonnas esitatavatele nõuetele. Seminaril tõusetus taas vajadus ÕMA poliitilise otsuse, nn. ÕMA alusdokumendi, järele.

Seminari ettekanded. PRAXISe programmijuhina töötanud SA Õiguskeskuse direktor Daimar Liiv tutvustas õigusaktide mõjude analüüsi põhilisi meetodeid ja nende kasutamist kaasaaegses valitsemissüsteemis. Norman Pyres (Better Regulation Task Force, Cabinet Office) rääkis õigusaktide mõjude analüüsi korraldusest Ühendkuningriikides. Keit Kasemets Eurointegratsioonibüroost tutvustas EL suundumusi õigusmõjude analüüsi kasutamisel ning kandidaatriigi valikuid.

Seminari teises osas andis Aare Kasemets, Riigikogu kantselei majandus- ja sotsiaalinfo osakonna juhataja, põhjaliku ülevaate Eestis parlamendi tasemel tehtud tööst ning probleemidest Eesti õigusloomes ning ÕMA süsteemi juurutamisest. PRAXISe direktor Dr. Ruta Kruuda ettekanne käsitles teadusasutuste ja riigiasutuste võimalikku koostööd õigusmõjude analüüsil, tuginedes seejuures ka teiste riikide kogemusele.

Õigusaktide mõjude analüüsi teema on väga aktuaalne nii Euroopa Liidu kui siseriiklikus kontekstis – paljud eksperdid leiavad, et Eestis on selge siseriiklik vajadus ÕMA süsteemi väljaarendamiseks ja töölerakendamiseks. Esimene ÕMA tutvustav seminar Eestis toimus 20-21. mail 2002.aastal Briti saatkonna toetusel. Seminaril esinesid lisaks Eesti ekspertidele ka Soome, Suurbritannia ja Hollandi spetsialistid. Seminari aktiivsel osavõtul leiti, et süsteemi väljaarendamiseks on vaja Eesti tippjuhtidel langetada poliitiline otsus selle põhiliste piirjoonte kohta. Lisaks nimetatud seminarile käivitus 2002.aastal diskussioon Eesti teaduspotentsiaali, muuhulgas ühiskonnateadustega tegelevate teadlaste ja uurimisasutuste, paremaks kaasamiseks riigi juhtimise korraldamisel.