Hariduse valdkonnas on praeguse valitsuse ajal näha jõulist valdkonna arendamist, selle varjuküljeks aga tihti muutuste läbirääkimiseks jääv lühike aeg, kirjutavad Praxise hariduspoliitika analüütikud valitsemise valvurite värskes ülevaates.

Valitsus on hariduse valdkonnas 2012. aastal jätkanud aktiivset tööd, seda peegeldab ka pidev haridusküsimuste kajastamine meedias. 2012. aastat jääb kindlasti mitmete saavutuste taustal ilmestama õpetajate streik, mis õpetajate töötasu küsimuse jõuliselt haridus- ja teadusministri päevakorda tõstis. Kuigi õpetajate töötasu küsimuse ümber käib jätkuvalt elav arutelu ja sihtrühmad on välja toonud mitmed selguseta küsimusi, tuleb haridus- ja teadusministrit tunnustada selle eest, et õpetajate palga- ja töötingimused on hariduse valdkonnas tähelepanu keskmesse tõstetud.

2012. aasta lõpus otsustas valitsus saata riigikogule arutamiseks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta mitmeid hariduse valdkonna korralduslikke küsimusi, sh õpetajate palga- ja tööajaküsimused, koolijuhi vastutuse suurendamine, põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine, üldhariduse rahastamise küsimused jne. 2013. aastal saab jälgida seaduseelnõu arutelusid riigikogus ning seda, kas ja mil moel ministri ettepanekud heakskiidu saavad.

Koolivõrgu reform

Koolivõrgu reformi osas on samuti mitmeid olulisi muudatusi toimunud. Lisaks sellele, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus nähakse ette põhikoolide ja gümnaasiumide (sh seni integreeritud õppeasutuste) käsitlemist funktsionaalselt lahus ja uusi integreeritud koole tulevikus enam ei looda, on haridus- ja teadusminister sõlminud mitmete omavalitsusjuhtidega koostöökokkulepped riigigümnaasiumide loomiseks. Osa koostöölepingusse astunud omavalitsusi sai ka juba EASilt toetust plaanide realiseerimiseks. EAS toetab viite linna (Tartu, Pärnu, Võru, Jõhvi ja Sillamäe) kokku 23,7 miljoni euroga.

Kõrghariduse valdkonnas iseloomustavad kaht viimast aastat kõrgharidusreform ja sellega kaasnenud debatid. Eelmise aasta alguses ei kuulutanud president välja ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust, viidates mitmetele puudujääkidele. Riigikogu arutas seaduseelnõud uuesti ning mais sai kõrgharidusreformi eelnõu lõplikult vastu võetud ja presidendi heakskiidu.

Detsembris võeti vastu ka uus õppetoetuste ja õppelaenu seadus, millega rakenduvad 2013/2014. õppeaastast vajaduspõhised õppetoetused. Õppetoetuste seaduse eelnõu tekitas sarnaselt kõrgharidusreformi eelnõuga palju vaidlusi ja arutelusid, kuna tegemist oli suuri muudatusi ja suurt hulk tudengeid puudutava eelnõuga. 2013. aasta jaanuaris sõlmis haridus- ja teadusministeerium kõikide avalik-õiguslike ülikoolidega ka haldus- ja tulemuslepingud, mille alusel kõrgkoolidele riigieelarvest tegevustoetust eraldama hakatakse nende vastutusvaldkondadest lähtuvalt. Sellega on loobutud senisest riikliku koolitustellimuse süsteemist, mille ebaefektiivsusele juhtis juba 2007.aastal tähelepanu ka OECD.

Uus süsteem seab lõpetajate arvu asemel tähelepanu rohkem õppe kvaliteedile ja tulemuslikkusele. Õppeasutustele lepingutega antav otsustusõigus, kui palju õppekohti nad erinevatel erialadel avavad, peaks suurendama ka kõrghariduse ja tööturu vahelisi seoseid, sest otsustusprotsessi kaasatakse rohkem tööandjaid. Kuidas kõrgharidusreformi rakendamine tegelikkuses edenema hakkab, näitavad alles järgnevad õppeaastad.

Kõrghariduse ja teaduse valdkonna tegemistest väärib kindlasti veel esiletoomist nooremteaduri ametikoha loomine, millega anti doktorantidele võimalus saada palka (samas säilib võimalus saada õppetoetust) ehk töötada töölepingu alusel ning saada osa ka töötajatele ette nähtud sotsiaalsetest garantiidest.

Kutseõppe seadus

2012. novembri lõpus kiitis valitsus heaks kauaoodatud uue kutseõppeasutuse seaduse eelnõu. Selle üheks olulisemaks muudatuseks on seniste haridustasemel põhinevate õppeliikide kaotamine ja asendamine Eesti kvalifikatsiooniraamistikul põhinevate õppeliikidega. Selle kohaselt jaguneb kutseõpe taseme- ja täiendusõppeks.

Väga oluliseks muudatuseks on Eesti haridusmaastikul võimalus omandada keskharidus ilma põhiharidust omamata. Vähemalt 22-aastased ilma põhihariduseta inimesed saavad asuda omandama kutsekeskharidust, kui inimesel on kooli hinnangul selleks piisav valmisolek ja vajalikud teadmised ning oskused. Lisaks luuakse uue seadusega võimalus üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse tegutsemiseks ühe asutusena ning lubatakse kutsekeskhariduse omandanud õpilastel jätkata aasta jooksul kutseõppeasutuse või gümnaasiumi juures üldharidusainete õppimist, et parendada lõpetaja võimalusi jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel.

Kokkuvõttes võib öelda, et hariduse valdkonnas on praeguse valitsuse ajal näha jõulist valdkonna arendamist. Ministril on selged visioonid ning koalitsioonipartnerite tugev toetus oma plaanide elluviimiseks. Seda ilmestab uute plaanide kiire elluviimise tempo nii kõrghariduse kui üldhariduse valdkonnas. Näiteks hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtted kiideti valitsuses heaks juunis ning vastav seaduseelnõu jõudis valitsuskabinetti juba aasta lõpuks. Sellist töötamise kiirust kohtab tänapäeva poliitikakujundamises harva. Samas on muutuste kiire rakendamise varjuküljeks tihti muutuste läbirääkimiseks jääv lühike aeg, mis ei võimalda plaane põhjalikult siht- ja sidusrühmadega läbi arutada ning kõiki rahuldavaid kokkuleppeid saavutada.

Soovitused valitsusele

2013. aasta on hariduse valdkonnas eriti otsustava tähtsusega – vaja on paika panna järgmise seitsme aasta prioriteedid, sest langetatakse EL struktuurifondide uue perioodi rahade otsused. Haridus- ja teadusminister on ka ise rõhutanud, et hariduse järgnevate aastate arengufookused ning Euroopa Liidu toetusrahade kasutamist tuleks käsitleda üheskoos. Detsembri alguses kiitis valitsus seda silmas pidades heaks Eesti elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020 koostamise ettepaneku. Praeguseks on kinnitatud strateegia juhtkomisjon ning nõukoda ja välja töötatud täpsustatud lähteülesanne.

Artikli autorid kuuluvad valitsemise valvurite võrgustikku (www.valvurid.ee), mis jälgib valitsuse tegevusprogrammi täitmist. Valvurite algatust veab Poliitikauuringute Keskus Praxis ja toetab Avatud Eesti Fond. Käesolev tekst on osa tegevusprogrammi ülevaatest, kus hinnatakse programmi täimist kõigis 18 poliitikavaldkonnas.

Allikas: Valitsemise valvurid: hariduspoliitikas jõuline tegutsemine, PM