Praxis võrdles valimiste eel antud erakondade lubadusi ja uue valitsuse tegevusprogrammi lõimumispoliitika osas. Paljuski Reformierakonna nägu lõimumispoliitika näeb lõimumist, ühiskonna avatust ja sallivust vahendina Eesti majanduse ja rahvusvahelise konkurentsivõimelisuse tugevdamisel.
Valitsuse eesmärgiks lõimumispoliitikas on tagada võrdsed võimalused edukaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele, olenemata rahvuslikust kuuluvusest ja emakeelest. Valitsusliidu leppes ja tegevusprogrammis on nenditud, et valitsusliit näeb elanikkonna mitmekesisuses rikastavat võimalust Eesti eduks ja arenguks.
Lõimumise valdkonna tegevussuunad, haridus- ja keelepoliitikas muukeelset elanikkonda puudutavad tegevused pärinevad sõnasõnalt Reformierakonna valimisplatvormist. Koalitsioonikõneluste järel on Isamaa ja Res Publica Liidu panusena rõhutatud, et kodakondsuspoliitikat ei muudeta ja erilist tähelepanu osutatud Ida-Virumaa probleemide lahendamisele.
Jätkuvalt on prioriteediks eesti keele õppe jätkamine muu emakeelega inimestele ja lähiaastatel kulub enam ressursse venekeelse gümnaasiumi eestikeelsele õppele ülemineku toetamisele.
Analüüsi autor, Praxise analüütik Maiu Uus tõdeb, et huvitav on, et kodakondsuspoliitikat ei muudeta, kuid senisest rohkem pööratakse tähelepanu migratsioonipoliitika arendamisele. “Järgnevatel aastatel saab ühelt poolt väljakutseks tagada ettevõtetele kõrgema kvaliteediga tööjõud ning teiselt poolt mitte lubada väheste oskustega võõrtööjõu massilist sissetoomist,” märgib Uus.
Autor lisab, et kõik planeeritud tegevused on vajalikud ja pööravad tähelepanu olulistele probleemidele, kuid üldmuljena on lõimumispoliitika siiski üsna skemaatiline ning eesmärkide täitmise hindamiseks seatud näitaja – kodakondsusetute arvu langus 89700ni – jätab valdkonna horisontaalsust ja keerukust arvestades pealiskaudse mulje.
“Valitsuse tegevusprogrammi kirja saanud tegevused on kui valikuline väljavõte kehtiva Eesti lõimumiskava ja selle uue rakendusplaani 2011-2013 eelnõust, sekka mõni viide ka Ida-Virumaa tegevuskavale,†lisab Uus. Kui valitsuse programmis jätkub keeleõppekeskne retoorika, siis kehtivas lõimumiskavas on varasemaga võrreldes pandud keeleõppe kõrval rohkem rõhku poliitilisele ja sotsiaal-majanduslikule lõimumisele.
Enamus planeeritud lõimumisvaldkonna tegevusi lõppeb 2014. aastaks ja üheks olulisemaks sündmuseks uue valitsuse valitsemisajal saab olema Eesti lõimumiskava 2014-2020 koostamine.