Poliitikauuringute keskuse Praxise analüütiku ning külalisuurijate sotsiaalministeeriumi tellimusel korraldatud uuringu kohaselt kasutavad võimalust lapsega kodus olla vaid väga vähesed mehed.
Talvel korraldatud uuringu «Isad ja lapsehoolduspuhkus» käigus selgus, et mehed ei ole oma koju jäämise õigusest sageli teadlikud või ei teadvusta seda kui tegelikku võimalust.
Uuringu järgi jäävad mehed koju siis, kui lapse ema soovib jätkata õpinguid või naasta tööle või kui soovitakse naisele kodus toeks olla. Ka langetatakse kojujäämise otsus soovist lapsega rohkem aega veeta või töökohas aeg maha võtta. Vahel jäävad mehed koju ka seetõttu, et nii on majanduslikult kasulikum.
Meeste kojujäämise vastu esitatud argumentide põhjal kardavad isad ühiskonnas levinud arusaama tõttu, et ei saa lapse hoidmise ja kasvatamisega hakkama. Ka tunnevad mehed, et on tööl asendamatud, kardavad, et eemalolek mõjutab nende edasist karjääri ning arvavad, et pere kaotab nende koju jäädes materiaalselt.
Tööandjale tähendab nii nais- kui meessoost töötaja lapsepuhkusele jäämine asendaja leidmist ning meeste suurema osakaalu tõttu juhtivatel või spetsiifilist kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel võib meeste laiem kojujäämine ettevõtete jaoks probleemiks kujuneda.
Kuna eeldatakse, et isad ei jää koju terveks lapsehooldusperioodiks, vaid jagavad seda emaga, tähendaks see ettevõtjate jaoks suuremat töötajate liikumist ning asendajate leidmise vajadust lühemaks perioodiks. Teatud töö- ja ametikohtadel nähakse lahendusena kodus või osalise tööajaga töötamist.
Sotsiaalminister Maret Maripuu hinnangul tuleks muuta Eestis tekkinud eelarvamusi, nagu oleksid isad küll asendamatud tööl, ent mitte kodus ning nagu saaksid lapsega hakkama vaid emad.
Tema sõnul on samm edasi tulevast aastast kehtima hakkav isade täiendav lapsepuhkus, mil isa saab kuni lapse kahekuuseks saamiseni kahe nädala jooksul kodus emale toeks olla. Kui tänavu on täiendava lapsepuhkuse tasu 66 krooni päevas, siis tulevast aastast tasustatakse puhkus isa palga ulatuses.
Ministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütiku Liina Järviste sõnul peab perepoliitika kujundamisel enam mõtlema mõjudele: näiteks paranevad isade lapsega koju jäädes töö- ja pereelu ühitamine ja naiste tingimused tööturul ning kasvab sündimus.
Ta lisas, et edaspidi tuleb teavitustööd teha selle nimel, et mehed kaaluksid kojujäämist reaalse alternetiivina ning lapsehoolduspuhkus tuleks muuta paidlikumaks.
Sotsiaalkindlustusameti andmeil sai augustis vanemahüvitist 12.687 inimest. Emasid oli hüvitise saanute seas 12.528 ja isasid 152. Alates septembrist on isadel võimalus saada vanemahüvitist alates lapse 70-päevaseks saamisest, varem pidi laps olema kuuekuune.