Iganenud soostereotüübid on märkimisväärselt takistanud soolise võrdõiguslikkuse edendamist, toetades arusaama, mille järgi laste eest hoolitsemine on naiste ülesanne. Ühe meetmena väikelaste eest hoolitsemise võrdsustamiseks on mitmel pool maailmas antud mõlemale vanemale seaduslik võimalus jääda lapsehoolduspuhkusele. Käesolev uuring käsitleb isade lapsehoolduspuhkusele jäämist ja vanemahüvitise kasutamist Eestis. Selle käigus selgitatakse välja tegurid mehe lapsehoolduspuhkusele jäämise poolt ja vastu, tööandjate suhtumine sellesse ning mõlema poole kogemused, uuritakse, kuidas jõutakse peredes kokkuleppele lapsehoolduspuhkusele jäämise osas ja tehakse ettepanekuid poliitika kujundamiseks.
Uuringust selgus, et lapsehoolduspuhkusega seotud otsused langetavad reeglina mees ja naine koos. Samas ei ole kõik mehed aga sugugi teadlikud antud võimalusest ja mõnikord võib lünklik info vanemahüvitise määramise korrast ja tingimustest perekondadele probleeme tekitada. Sealjuures ei piisa võimaluse olemasolust ega sellest teadlik olemisest, kuna ühiskonnas levinud arusaamade järgi ei ole lapsega koju jäämine osaks hea isa rollist. Millised argumendid otsustavaks kujunevad, sõltub siiski konkreetse perekonna väärtushinnangutest ja prioriteetidest.
Meeste soov lastega kodus olla ei ole tingitud materiaalsetest või tööga seotud asjaoludest, vaid pigem soovist lapsega koos olla. Koju jäänud mehed olid oma otsuse ja kogemusega igati rahul. Hirmud on seotud pigem ühiskonnas levinud arusaamadega isa ja ema rollist, mille järgi viimane peaks laste kasvatamisega paremini hakkama saama. Tegelikult näitab uuring, et ka isad tulevad lastega väga hästi toime. Tööandjad suhtuvad meeste kojujäämisse üldjuhul positiivselt ega näe erilist vahet selles, kummast soost töötaja koju jääb. Samas ei kujuta nad aga ka veel ette, milliseid tagajärgi meeste lapsehoolduspuhkusele jäämine tööturule laiemalt tuua võiks.
Nii vanemate kui ka tööandjate huvides on kombineerida lastevanemate rolli töötaja ja lapse eest hoolitsejana, mistõttu soovitatakse uuringus kaaluda lapsehoolduspuhkuse paindlikumaks muutmist nii, et ema ja isa saaksid neid rolle omavahel jagada. Üldine suhtumine ja hoiak isade lapsehoolduspuhkusele jäämisesse on soosiv ning leitakse, et isadel ja emadel peavad olema võrdsed võimalused laste kasvatamises osalemiseks ning töö- ja pereelu ühitamiseks, samas oma tegeliku käitumise kujundamisel lähtutakse endiselt pigem traditsioonilistest ootustest.