Eestis mõjutab kõrghariduse saamist endiselt väga tugevalt inimese sotsiaal-majanduslik taust ning omakorda toetab seda meie õppetoetuste süsteem, leiavad poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud Eve Mägi ja Laura Kirss oma äsja valminud kõrghariduse analüüsis.

Eesti üliõpilaskondade liidu tellimusel Praxise läbiviidud kõrgharidusele ligipääsu uuringu tulemused näitavad, et ainult viis protsenti üliõpilastest pärineb madala sotsiaal-majandusliku staatusega peredest, samas kui suhtelises vaesuses elab samal ajal 19,5 protsenti elanikkonnast, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Rohkemgi veel kui perede otsene rahaline sissetulek mõjutab kõrghariduse omandamist see, millise gümnaasiumi oled lõpetanud ja millises piirkonnas,” selgitas analüütik Eve Mägi.

Kõige selgemaks mõjuriks on aga vanemate haridustase: mida kõrgem see on, seda tõenäolisemalt omandavad ka nende lapsed kõrghariduse, ja vastupidi, mida väiksem on vanemate haridustase, seda väiksemad on laste šansid head haridust saada.
Teiseks oluliseks üliõpilaste käekäigu mõjutajaks on õppetoetuste süsteem, mis Eestis on üles ehitatud selliselt, et toetust määratakse õppeedukuse, mitte majandusliku vajaduse järgi.

„Saavutuspõhine õppetoetuste süsteem süvendab veelgi seda ebavõrdset ligipääsu,” selgitas Eve Mägi. „See võimendab sotsiaal-majanduslikke ja regionaalseid erinevusi, andes eelise kõrghariduses osalemiseks kõrge sotsiaal-majandusliku staatusega peredest pärit õpilastele.”
Euroopa Komisjoni andmetel eristub sellise süsteemiga Eesti, koos Sloveeniaga, selgelt teistest Euroopa riikidest, kus toetuste maksmisel arvestatakse suuremal määral üliõpilaste vajadusega või osutatakse rahalist abi kõigile tudengitele.