Oktoobris valmiva Praxise uuringu eesmärk on analüüsida võimalikke pikemaajalisi arengustsenaariumeid kaasaegse apteegiteenuse korraldamisel esmatasandi tervishoiu osana.

Töö tulemusena valmib uuringuaruanne, mis sisaldab taustainfot Eesti ravimi- ja tervisepoliitikas kasutatavatest instrumentidest apteekide ja esmatasandi lähtenurgast ning valdkonnaga seotud huvitatud osapooltest, samuti välisriikide kogemust apteekide rolli ja seotud regulatsioonide kohta tervishoiusüsteemides ning pikemaajalisi võimalikke arengustsenaariumeid ning nende potentsiaalset mõju.

“Muuhulgas on eesmärk vaadata viise, kuidas on võimalik apteegiteenust esmatasandisse terviklikumalt integreerida,” täpsustas SA Poliitikauuringute Keskus Praxis tervisepoliitika analüütik Priit Kruus. “Uuritakse, mis on need dimensioonid või kanalid, mille baasilt koostoimimist suurendada.”

Samuti hinnatakse, millist potentsiaalset mõju võivad erinevad muudatused avaldada tervishoiusüsteemile ning millised on positiivsed ja negatiivsed näited välisriikide sarnastest arengutest.

Kruusi sõnul lähtub töö juhtumiuuringu metoodikast, andmekogumismeetoditeks on kirjanduse analüüs ja intervjuud. Oluliste apteegivaldkonna ja esmatasandi osapooltega viiakse läbi intervjuud, kus uuritakse, millised on sidusrühmade seisukohad apteegiteenuse ja esmatasandi suurema integratsiooni osas.

“Vaadatakse ka, milline võib olla pikaajaliste stsenaariumite mõju kvaliteedile, kättesaadavusele või efektiivsusele,” lisas ta. “Väga tähtis on ka kommunikatsiooniaspekt – patsiendile peab olema lõppkokkuvõttes arusaadav, kust ja millal ta abi saab ning kes, millist abi osutab.”

Kruusi sõnul puuduvad Eestis hetkel selged tervet süsteemi hõlmavad “patsiendi teekonna” kaardistused ehk nn patient path-way’d. Seda ja mitmeid teisi nüansse peab tema hinnangul erinevate teemakohaste muudatuste puhul arvestama.

Uuringu valmimistähtaeg on oktoobrisja see avalikustatakse ka Praxise koduleheküljel.