Kristi Peegel, MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu asutaja ja juhatuse liige

Pisut rohkem kui kuus aastat tagasi olin veendunud, et 1. tüüpi diabeediga lapsi peab aitama. Süsteemselt. Paljude vanemate taluvuse piiri olid ületanud probleemid ravitarvikute kättesaadavusega ja alushariduse omandamise võimalustega. Mida on aga vaja selleks, et luua ja juhtida huvikaitse ühingut, ma siis veel päris täpselt ei teadnud.

Hinges maailmaparandajana, sh diabeeti põdeva lapse emana, olin saanud tõuke ja toe mõttekaaslastelt, kellega koos nentisime, et probleemi lahendamiseks on vaja luua ühing – on vaja aktiivselt kõnelevat 1. tüüpi diabeeti põdevate laste ja noorte patsientide esindusorganisatsiooni, kelle hääl kajaks ja unistused laste paremast kohtlemisest nii Haigekassa kui ka haridussüsteemi kujundajate poolt saaksid teoks.

Tagantjärgi ei meenugi enam, kas ühingu loomise hetkel olin päris veendunud, et tegemist on sisuliselt klassikalise äriühingu juhiks hakkamisega. ELDÜ oli mulle esimene organisatsioon luua ja juhtida, enne olin juhtinud väiksemaid meeskondi suurtes ettevõtetes, viimati Eesti Energias. Esikohal vasardas missioon sooviga lahendada diabeediga laste probleemid, mitte olla organisatsiooni juht, veel vähem oli selles missioonis soovi pidada ühingut ja vastutada ühe juriidilise isiku sisulise toimimise eest.

Peagi oli selge, et lisaks suurele missioonile tähendab 09.09.09 äriregistrisse kantud ühing nii vastutust raamatupidamise korraldamise eest kui ka tegelikult vastutust ühe tavalise väikese ettevõtte juhtimises – olles ise nii koristaja kui ka direktor ja kõik vahepealsed rollid sinna juurde. Rahalisi vahendeid ei olnud alguses millekski – ei juhile palga maksmiseks, ei analüütiku ega turundaja või suhtekorraldaja palkamiseks, isegi mitte raamatupidajale tasu maksmiseks. Ise tuli kõiki ülesandeid täita.

Läbi raskuste tähtede poole
Täna, kuus aastat hiljem mõtlen kergendusega hinges, et tegelikult oli hea, et ei teadnud täpselt ette, mis ees ootamas on. Eesti rahva lõbus pajatus ütleb küll, et kui antakse amet, küll antakse ka mõistust. Aga, aus kokkuvõte täna on, et töö, mis tuleb ära teha ühe väikese MTÜ kasvatamiseks ja arendamiseks, on kohati kordi raskem, kui suured ettevõtted seda uneski näha oskavad. Julgen väita, et ühe väikese ühingu suure ambitsiooniga juht peab olema erakordselt mitmekülgne.

Ühingu juhtimiseks ei piisa ainult tahtest. Vaja on teadmisi ja oskusi.

Minu puhul on kogu käidud teel abiks olnud piisavalt pikk eelnev töökogemus erinevates organisatsioonides, sh keskastme juhi amet kui ka nii õiguse- kui juhtimisalane haridus. Ja julgus paluda abi kohtades, kus sain aru, et ma ise ei oska või ei jõua. Samas olukorras emadelt olen saanud tuge nii tagasilöökidest ülesaamiseks kui ka praktiliste probleemide lahendamisel, mis iganes teemal. Koos oleme vägevamad.

Teadmine, et pigem keskenduda paarile suurele eesmärgile ja need hästi ellu viia, kui miljonile väikesele, millele kulub palju aega ja energiat, oli õnneks olemas. Eestkõnelemist alustasime tuginedes nii enda kogutud kui ka Eestis kättesaadavale statistikale ja mujal maailmas läbiviidud diabeediuuringutele. Meie väited läbirääkimistel olid konkreetsed ja uuringutega kaetud. Tutvustasime oma valdkonda põhjalikult – ei eeldanud, et keegi üldse midagi meie sihtrühma vajadustest teab või aru saab. Tasapisi arendasime ennast valdkonna ekspertideks – kõnelesime mitte emotsioonide vaid faktide põhiselt. Vajadusel kaasasime ka arste ja tervise analüütikuid. Olime avalikkuses aktiivsed – andsime nii palju intervjuusid ja kirjutasime artikleid, kui suutsime.

Mitmekesine juhtimine tagab edu
Rotatsioon organisatsiooni sees on oluline nii uute ideede kui uute vaatenurkade toomiseks. Üksi ei tee kunagi nii head tulemust, kui koos, erinevate inimeste ja erinevate arvamustega.

Tänaseks oleme laiendanud oma juhtrühma – ühest juhist on saanud kaks. Oleme teise juhatuse liikme, Piret Loometsaga, väga erinevate oskustega, täiendades teineteist. Lisaks kaasame võimalusel teisi oma ala ekspertidest abilisi.

Tajume väga selgelt, et tulemused võivad tulla kiiresti, sest meiesugused organisatsioonid ei tee oma tööd mitte töö tegemise, vaid väga isikliku probleemi lahendamise pärast. Samas tuntuse ja tunnustuse saamiseks oleme pidanud tegema mitte lihtsalt head vaid ikkagi suurepärast tööd.
Meie töö hakkas vilja kandma üsna kiiresti, sest suutsime oma sõnumi viia otsustajateni. Õppimise koht oli see, et tuleb vaeva näha selleks, et arusaadavalt kõneleda ja oma seisukohti uuringute ja statistikaga teistele põhjendada. Kui oma mõistusest on jäänud puudu, oleme kaasanud välist nõu nii analüüsiks, suhtekorralduseks kui juriidiliste küsimuste lahendamiseks.

Uutele alustajatele soovime kannatlikkust ja töökust ning tarkust – kiirustades kvaliteeti ei saavuta, tunnustus tuleb välja teenida. Et kõige sellega, mis teekonnal ette satub, hakkama saada, on vaja teadmisi. Soovitan siiralt organisatsioonidel oma juhtide arendamisse panustada, et läbi teadmiste ja motiveeritud juhtide arendada ühendust ja sellega koos kodanikuühiskonda laiemalt. Erilist tarkust soovin neile ühendustele, kes usuvad, et nende algautused on maailma paremaks muutvad.

On heameel tõdeda, et Kodanikuühiskonna Sihtkapital on algatanud sellise programmi, mis aitab just meiesugustel ühingutel tõusta uuele tasemele, arendada organisatsiooni ja täita veelgi tõhusamalt oma missiooni. Mõttekeskuse Praxise ekspertide abil saavad 30 ühingu juhid tuleval poolaastal osa arenguprogrammist, mille fookus on toetada MTÜde juhtimisoskuste arendamist.