Valitsemise valvurite, Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütikute sõnul jätkas valitsus mullu hariduse valdkonnas aktiivset tööd, kuid aastat jääb ilmestama õpetajate streik.

Streik tõsist analüütikute sõnul õpetajate töötasu küsimuse jõuliselt ministri päevakorda. Analüütikud tõdevad, et kuigi õpetajate töötasu küsimuse ümber käib jätkuvalt elav arutelu ja sihtrühmad on välja toonud mitmeid selguseta küsimusi, tuleb haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksood tunnustada selle eest, et õpetajate palga- ja töötingimused on hariduse valdkonnas tähelepanu keskmesse tõstetud.

“Detsembri alguses otsustas valitsus saata riigikogule arutamiseks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta mitmeid hariduse valdkonna korralduslikke küsimusi, sealhulgas õpetajate palga- ja tööajaküsimused, koolijuhi vastutuse suurendamine, põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine, üldhariduse rahastamise küsimused jne. 2013. aastal saab jälgida seaduseelnõu arutelusid riigikogus ning seda, kas ja mil moel ministri ettepanekud heakskiidu saavad,” selgitasid eksperdid.

Kõrghariduse valdkonnas jäävad analüütikute sõnul eelmisest aastast meelde kõrgharidusreformi ellurakendamiseks väljatöötatud seaduseelnõudega seotud debatid. Analüütikud tõid välja, et eelmise aasta alguses ei kuulutanud president välja ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust, viidates mitmetele puudujääkidele, millest olulisimad olid seotud kõrgkoolidele raha eraldamise ning õppekava täitmata jätnud tudengilt õppekulude hüvitamise küsimuste ebaselgusega.

“Riigikogu arutas seaduseelnõud uuesti ning mais sai kõrgharidusreformi eelnõu lõplikult vastu võetud ja presidendi heakskiidu. Detsembris võeti vastu ka uus õppetoetuste ja õppelaenu seadus, millega rakenduvad vajaduspõhised õppetoetused. Õppetoetuste seaduse eelnõu tekitas sarnaselt kõrgharidusreformi eelnõuga palju vaidlusi ja arutelusid, kuna tegemist oli suuri muudatusi ja suurt hulka tudengeid puudutava eelnõuga. 2013. toob veidi selgust sellesse, kuidas kõrgharidusreformi rakendamine edenema hakkab.”

Novembri lõpus kiitis valitsus heaks kauaoodatud uue kutseõppeasutuse seaduse eelnõu. Selle üheks olulisemaks muudatuseks on analüütikute sõnul seniste haridustasemel põhinevate õppeliikide kaotamine ja asendamine Eesti kvalifikatsiooniraamistikul põhinevate õppeliikidega. Selle kohaselt jaguneb kutseõpe taseme- ja täiendusõppeks.

Väga oluliseks muudatuseks on nende hinnangul ka Eesti haridusmaastikul võimalus omandada keskharidus ilma põhiharidust omamata. Analüütikud selgitasid, et vähemalt 22-aastased ilma põhihariduseta inimesed saavad asuda omandama kutsekeskharidust, kui inimesel on kooli hinnangul selleks piisav valmisolek ja vajalikud teadmised ning oskused. Lisaks luuakse uue seadusega võimalus üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse tegutsemiseks ühe asutusena ning lubatakse kutsekeskhariduse omandanud õpilastel jätkata aasta jooksul kutseõppeasutuse või gümnaasiumi juures üldharidusainete õppimist, et parendada lõpetaja võimalusi jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel.

Hariduse vallas käib jõuline arendamine

Praxise analüütikute sõnul võib öelda, et hariduse valdkonnas on praeguse valitsuse ajal näha jõulist valdkonna arendamist.

“Ministril on selged visioonid ning koalitsioonipartnerite tugev toetus oma plaanide elluviimiseks. Seda ilmestab uute plaanide kiire elluviimise tempo nii kõrghariduse kui üldhariduse valdkonnas. Näiteks hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtted kiideti valitsuses heaks juunis ning vastav seaduseelnõu jõudis valitsuskabinetti juba aasta lõpuks. Sellist töötamise kiirust kohtab tänapäeva poliitikakujundamises harva. Samas on muutuste kiire rakendamise varjuküljeks tihti muutuste läbirääkimiseks jääv lühike aeg, mis ei võimalda plaane põhjalikult siht- ja sidusrühmadega läbi arutada ning kõiki rahuldavaid kokkuleppeid saavutada,” tõdesid analüütikud.

Tänavune aasta on analüütikute sõnul hariduse valdkonnas eriti otsustava tähtsusega – vaja on paika panna järgmise seitsme aasta prioriteedid, sest langetatakse EL struktuurifondide uue perioodi rahade otsused. “Haridus- ja teadusminister on ka ise rõhutanud, et hariduse järgnevate aastate arengufookused ning Euroopa Liidu toetusrahade kasutamist tuleks käsitleda üheskoos. Detsembri aluses kiitis valitsus seda silmas pidades heaks Eesti elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020 koostamise ettepaneku. Aprilliks 2013 loodetakse strateegias koos huvigruppidega kokku leppida.”

Liit: valitsus on täitnud programmi varasemaga edukalt

Eesti Üliõpilaskondade Liidu nõuniku Külli Kruuspaki hinnangul on valitsus oma tegevusprogrammi täitnud pigem edukalt võrreldes eelmise aastaga, mil konkreetsete tulemusteni ei jõutud.

“Kõige olulisemaks on kindlasti kõrgharidusreform, millel on nii oma head kui vead, samuti õppetoetuste ja õppelaenu seaduse vastu võtmine. Mõlemad on kõrghariduse seisukohalt väga olulised muutused, mis samas on ka negatiivseid reaktsioone tekitanud,” märkis Kruuspak.

Samas õppetoetuste ja õppelaenu seaduses on tema hinnangul hulgaliselt kitsaskohti, mis vajavad ülevaatamist ning muutmist.

Uuel aastal tuleb Kruuspaki sõnul jälgida uue süsteemi rakendumist ja tulemuslikkust, et vajadusel teha muudatusi.
Poliitikauuringute keskus Praxis ja Eesti Üliõpilaskondade Liit kuuluvad võrgustikku Valitsemise Valvurid. Valitsemise valvurid on poliitiliselt sõltumatud asjatundjad, kes jälgivad veebilehel www.valvurid.ee valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.

Allikas: Hariduspoliitika analüütikud: eelmist aastat jääb ilmestama streik, ERR