Kõrgkooli õppima pääsemine sõltub Eestis õppuri vanemate sissetulekust ning elukohast, selgus Praxise poolt läbiviidud kõrghariduse ligipääsu uuringu tulemustest.

Üliõpilaste liidu juhatuse esimehe Maris Mälzeri sõnul on kõrghariduse kättesaadavus Eestis ebavõrdne.

“Uuringu tulemused näitavad, et ainult viis protsenti üliõpilastest pärineb madala sotsiaalmajandusliku staatusega peredest. Suhtelises vaesuses elab samal ajal 19,5 protsenti Eesti elanikkonnast,” sõnas Mälzer.

Mälzeri sõnul võimendab stipendiumitepõhine toetussüsteem kõrghariduses esinevat ebavõrdsust.

“Kõrgkooli õppima pääsemine sõltub Eestis õppuri vanemate sissetulekust ning elukohast. Kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega üliõpilastel on tunduvalt suurem tõenäosus pääseda kõrgkooli riigieelarvelisele kohale,” märkis Mälzer.

Uuring näitab samuti, et Eesti tudengitest töötab 66 protsenti, mis on Euroopa kõrgeim näitaja. 51 protsenti täisajaga õppivatest tudengitest ka töötab täisajaga.

“Iga teine üliõpilane on formaalselt täiskohaga, kuid de facto osakoormusega tudeng. Eesti tudeng kulutab Euroopas kõige vähem aega õppetööle — 25 tundi nädalas.”

Mälzeri sõnul oleks kõrgharidusele võrdse ligipääsu tagamiseks vajalik tuua kõrgkoolidesse paindlikke õppevorme, mis võimaldaksid õpinguid ja erialast tööd ühitada ning muuta õppetoetuste süsteemi.

“Praegune õppetoetuste süsteem ei täida eesmärki. Vajalik oleks üle minna vajaduspõhisele õppetoetuste süsteemile, mis aitaks neid üliõpilasi, kes seda kõige rohkem vajavad,” märkis Mälzer.

Ligipääs kõrgharidusele uuringu viis läbi Praxis SA Archimedes Primus programmi toetusel.