Viimased 20 aastat on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor olnud majandust edasiviiv jõud ning mõjutanud oluliselt ka ühiskonda. Millised muutused on toimunud organisatsiooni tasandil, kirjutab Helena Rozeik.

Aastal 2016 osales Praxis Euroopa Komisjoni tellitud üleeuroopalises uuringus, milles analüüsiti majanduses toimunud muutuste, eelkõige digiteerimise mõju IKT sektori tööhõivele ning -suhetele.

TUGEV KONKURENTS SUNNIB TOOTLIKKUST TÕSTMA

Digiteerimine koos kiire ülemaailmse konkurentsi kasvuga on toonud IKT sektoris kaasa töötajate arvu suurenemise maailmas tervikuna, kuid sektoris endas on toimunud mitmeid nihkeid, eriti ettevõtlus- ning töösuhete vormides.

Kiire digiteerimise tõttu lasub just eriti suurtel ettevõtetel surve oma tegevus restruktureerida, kuna tihedas ülemaailmses konkurentsis ellu jääda on üha keerulisem. Ettevõtetel tuleb pidevalt arendada uusi teenuseid, toota kõrgemat lisandväärtust ja investeerida uutele turgudele. Kõige enam on puudutanud tehnoloogilised muutused IKT tööstuse sektorit, kus töökohtade arv on viimase kümnendi jooksul oluliselt vähenenud.

Tänu rahvusvaheliste ettevõtete võidukäigule, kelle peakorterid asuvad USAs, Lõuna-Koreas ja Hiinas, on Euroopa IKT seadmete ja komponentide tootjad kaotamas tehnoloogia- ja turuliidri positsiooni. Kõige drastilisemad muutused puudutavad telekommunikatsioonivahendite tootjaid, kes on Euroopa turult praktiliselt kadumas (nt Nokia, Ericsson, Alcatel). Sarnast trendi võib oodata ka elektrooniliste tarbekaupade, pooljuhtide ja kiipide tootjate seas.

On ilmne, et üha suurenev konkurents IKT sektoris sunnib pidevalt kulusid optimeerima ja tootlikkust tõstma. See omakorda tähendab, et mõnedes alasektorites väheneb töökohtade arv, teenuseid ja protsesse hakatakse sisse ostma odavamatelt turgudelt ning kasvab allhanketööde maht.

IKT TEENUSTE SEKTOR – UUTE TÖÖKOHTADE LOOMISE VEDUR

Uuringu tulemused näitavad, et telekommunikatsiooni sektoris on toimunud suured liikumised: aastatel 2009-2013 on töötajate arv vähenenud ligi 300 000 võrra, samal ajal programmeerimise, konsultatsiooni ja nendega seotud tegevusaladel on tööhõive suurenenud 400 000 töötaja võrra. Programmeerimise ja sellega seotud aladega oli 2013. aastal Euroopas hõivatud ligi 2,86 miljonit inimest. Üldiselt on sektoris liigutud traditsioonilistelt telekommunikatsiooni sektori töökohtadelt IKT teenuste sektori töökohtadele.

Kõige rohkem on uusi töökohti tekkinud juurde tarkvara programmeerimise ja kirjastamise valdkonnas. Lisaks on uusi töökohti loodud ka ärikonsultatsiooni ja tarkvaralahenduse valdkonnas, nagu võrgustikud, andmehaldus või -turvalisus. Uued tärkavad ettevõtted erinevad oluliselt vanematest ettevõtetest nii oma struktuuri, töökultuuri, suuruse kui ka töövormide ja -tingimuste poolest.

Enamik interneti- või digitaalmajanduse töökohtadest paikneb kiirelt kasvavates iduettevõtetes, mis on väikesed ja spetsialiseerunud kindlale turunišile. Need ettevõtted soovivad teistest eristuda ja „olla erinevad”. Tendents töövormide osas näitab, et üha enam ei seo töötajad ennast ettevõttega pikaks ajaks, vaid ollakse kaasatud pigem vabakutselisena või üksikisikust ettevõtjana.

NÕRGALT REGULEERITUD TÖÖSUHTED

Samuti uuriti, kuidas on muutunud suhted tööandja ja töötajate vahel. On ilmne, et uued tekkinud ettevõtted, kasvav vabakutseliste töötajate arv ja nõudlus kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate järele mõjutavad ka töösuhteid.

Üldised tulemused näitavad, et ettevõtte tasandil on kollektiivsete läbirääkimiste arv Euroopas kasvamas. Heade näidetena võib esile tuua kogu ettevõtet hõlmavaid lepinguid töötingimuste, -tasuja muude aspektide kohta, mis reguleerivad ja ühtlustavad töötingimusi. Siiski tuleb tõdeda, et riigiti on praktiseeritavad töösuhted ja sotsiaaldialoogi vormid üsna erinevad.

Uuring näitab, et telekommunikatsiooni ja IKT tööstussektorile on iseloomulik väga kõrge kollektiivsete läbirääkimiste tase ning sotsiaaldialoog tugevate ametiühingute ja tööandja organisatsioonide vahel. Samas IKT teenuste sektoris avaneb vastupidine pilt – kollektiivsed läbirääkimisõigused on nõrgad või tegelikult olematud, puuduvad töötajate esindused ja konsultatsioonivõimalused.

Viimane iseloomustab ka Eesti IKT sektoris valitsevaid töösuhteid, kus töötingimused lepitakse kokku pigem individuaalsete läbirääkimiste teel. Selles on üsna suur osa sektoris valitseval kõrgel tööjõupuudusel, mis annab töötajale töötingimuste läbirääkimistel tugevama positsiooni.

Uuringu autorid tõdevad, et kollektiivsed läbirääkimised ja ettevõtte tasandil lahendused, mille väljatöötamisse on kaasatud ka töötajad, suurendaksid tööandja lisandväärtust. Peamiseks põhjuseks, miks sotsiaaldialoog sektoris ja sellega kaasnevad kollektiivsed läbirääkimised sektori tasandil on olnud nõrgad, on tööandjate puudulik pädevus ja läbirääkimiste mandaadi puudumine.

SUURED MUUTUSED

Kokkuvõttes näeme, et Euroopa IKT sektor on läbimas suuri muudatusi, mida iseloomustab töötajate liikumine telekommunikatsiooni ja IKT tööstuse sektorist IKT teenuste sektorisse. Samas on see kaasa toonud töösuhete nõrga reguleerimise.

Ehkki sotsiaaldialoog on telekommunikatsioonisektoris vähenemas ja IKT teenuste sektoris üsna olematu, eksisteerib tugev vajadus kooskõlastatud tegevuse järele, mis näitaks, et see loob väärtust nii tööandjale kui ka töötajatele. Ajendi selleks peaksid andma sektoris valitsev suur tööjõupuudus, aga ka värbamisega, töötingimuste muutumisega ja restruktureerimisprotsesside juhtimisega seotud aspektid.
igiteerimise mõju töökohtadele ja -suhetele: kuhu lähed, IKT sektor maailmas ja Eestis?

Artikli PDFiga saab tutvuda siin.