Eve Mägi, Praxise haridusanalüütik
Annika Murov, migratsiooniekspert

Rändetaustaga õpilase erinevuse õppeprotsessiga sidumine, mida ainult paaris Eesti koolis hästi osatakse, loob vastastikust kasu.

Eestis õpib praegu ligi nelisada rändetaustaga last, kelle seas on nii tagasipöördujatest eestlasi, kes on mõnda aega eemal elanud, kui ka meie tööturul vajalike välismaalastest töötajate, näiteks julgeolekuekspertide või IT-spetsialistide lapsi.

Kõiki neid lapsi ühendab see, et nad tulevad koolikeskkonda mõnest teisest ühiskonnast ning vajavad tähelepanu ja toetust. Mis eeliseid annab rändetaustaga õpilane koolile, klassile, õpetajale? Kuivõrd valmis on õpetaja mitmekesises õpikeskkonnas toimetama?

Riigikontrolli järeldusest selgub, et kuigi rändetaustaga õpilasi vastu võtta ja neile heal tasemel õpet võimaldada on iga kooli kohustus, ei ole haridust reguleerivates dokumentides ja arengukavades täpsustatud, kuidas seda teha tuleks. Eesti keelest erinevat emakeelt käsitletakse erivajadusena, kuid rändetaustaga õpilaste õpetamiseks puudub kooli töötajatel enamasti vajalik ettevalmistus. Olukorda ei soodusta ka õpetajate vähene kokkupuude rändetaustaga õpilastega, sest neid on Eesti koolides väga vähe.

Klassi ja töökollektiivi kultuuriline mitmekesisus ei ole Euroopa kontekstis midagi tavatut, muu päritolu inimestega kokku puutumine on tegelikult möödapääsmatu. Tänapäevane ühiskond eeldab seega justkui vaikimisi avatust ja valmisolekut erineva kultuuritaustaga inimestega suhelda.

Ent meie haridusametnikud ja koolitöötajad on nentinud, et koolides nähakse rändetaustaga õpilast tihti probleemide pinnalt. Laiemalt peetakse kultuuride paljusust ohuks rahvuskultuurile. Kitsamalt võidakse selliselt õpilaselt mitmesugustel põhjustel eeldada kehvemat sooritusvõimet ning suhteliselt suurt ressursikulu tema ja ta perekonnaga tegelemiseks. Koolipoolse lahendusena pakutakse näiteks koduõpet või muul viisil järeleaitamist.

Teisalt võivad rändetaustaga õpilased ja klassi mitmekesisus osutuda hoopis konkurentsieeliseks. Rändetaustaga klassikaaslased muudavad mitmekesises keskkonnas toimetamise igapäevaseks reaalsuseks. Tõenäoliselt kasvab õpilaste üldine kultuuriteadlikkus. Paljud Eesti õpetajad märkisid, et erinev kultuuriline taustsüsteem ja väärtushinnangud avavad alternatiivseid vaatenurki, klassisisese arutelu laiahaardelisus kujuneb normaalsuseks. Kogemusel põhinev kokkupuude rändetaustaga kaaslastega loob õpilastele suurepärase suhtlusoskuse ja eduka koostöö eeldused ning see annab omakorda tööjõuturul konkurentsieelise.

Rändetaustaga õpilase erinevuse oskuslik õppeprotsessiga sidumine loob vastastikust kasu. Ühelt poolt aitab see sellisel õpilasel paremini mõista uue koduriigi ühiskonnakorraldust ja tavasid, teisalt aga aitab tal keskkonnas koha- neda ja lõimuda.

pimgpsh_fullsize_distr

Praxise uuringust kerkis esile, et õpetajate valmisolek rändetaustaga õpilasi õpetada on Eestis pigem vähene. Ühelt poolt on põhjus rändetaustaga õpilaste vähesus ja geograafiline hajutatus. Teisalt ei ole väiksemaid sihtrühmi puudutavatele teemadele õpetajakoolituses ega täienduskoolitustes piisavalt tähelepanu pööratud.

Õpetajal on koostöös kooli tugispetsialistidega võimalus olla rändetaustaga õpilase lõimimisel kõige vahetum abiline. Praxise uuringust nähtus, et õppeprotsessi mitmekesisemaks muutmisel sõltub palju õpetaja valmisolekust ning oskusest arvestada rändetaustaga lapse vajadusi ja eripära.

Tuleb aga arvestada, et õpetajate valmisoleku saavutamine on aeganõudev protsess. Oodatud tulemuse saavutamiseks on tarvis süveneda, sest pinnapealne lähenemine tänapäevaseid vajadusi rahuldava õpikeskkonna kujundamisele kaasa ei aita.

Õpetaja roll on leida tasakaalupunkt õpikeskkonna kujundamises, arvestades kõigi, sealhulgas rändetaustaga õpilastega. Nii uuringus kui ka ümarlauaaruteludes rõhutati, et rändetaustaga õpilase puhul ei saa õpetajalt eeldada piiramatuid ressursse. Ennekõike tuleb arvestada, et õpetaja ei peaks ainuisikuliselt vastutama rändetaustaga õpilase kogukonda lõimimise eest.

Üksikud kompetentsed koolid

Kuigi kindlad tegevusstrateegiad rändetaustaga õpilaste õpetamiseks on Eestis olemas ainult üksikutes koolides ning koolide võime rändetaustaga õpilasi vastu võtta on koondunud ennekõike suurematesse keskustesse ja rahvusvahelistesse koolidesse, leidub Eestis siiski mitu kooli, kus rändetaustaga õpilased on osa igapäevasest õppeprotsessist ja õpetajate kompetents mitmekesises õpikeskkonnas õpetamiseks väga hea.

Heaks näiteks võib pidada Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuse vahetus läheduses asuvat Kiltsi põhikooli, mis on rändetaustaga õpilaste õpetamisega edukalt toime tulnud. Samuti väärib esiletõstmist Tallinna Lilleküla gümnaasium, mille Praxise uuringus osalejad märkisid ära kui võimaliku kompetentsikeskuse ja mida meedias on nimetatud välismaalaste lemmikkooliks.

Kiltsi põhikooli kompetents on tekkinud suuresti seetõttu, et Vao varjupaigataotlejate majutuskeskus on lähedal ja sealsetel elanikel oleks keeruline oma laps mõnda kaugemasse kooli panna. Lilleküla gümnaasium on välisriikidest õpilasi vastu võtnud juba 2003. aastast ja ehitanud üles vastuvõtukava, mis käsitleb rändetaustaga õpilasi individuaalselt. Loodud on toimiv tugisüsteem (tugiõpilased) ja intensiivne eesti keele õppe süsteem.

Seda, et rändetaustaga õpilast peetakse konkurentsieeliseks, tuleb õppida hariduses rakendama, mitte maha suruma. Kogenud koolid võiksid oma eeskujuga nendest konkurentsieelistest avalikult rohkem rääkida ja oma kogemusi jagada.

Allikas: Appi, meie kooli tuleb välismaa laps?!, EPL