Peaaegu pooled Eesti lastest tunnistavad, et on kogenud koolis kiusamist ja 7 protsenti tunnistavad, et on pideva kiusamise ohvrid. Nii selgus uuringufirma Praxis poolt Eestis esmakordselt läbi viidud lapse õiguste ja vanemluse monitooringust.

Kuigi üheksa inimest kümnest teab, et iga inimene on kohustatud politseid või sotsiaaltöötajaid teavitama abivajavast lapsest, suhtutakse neisse olukordadesse, mille puhul politseisse teatama minna erinevalt. Kui üle poole küsitletuist läheks teatama, kui lapse vanemad on ära sõitnud ja lapse üksi jätnud, või näevad last üksi tänaval nutmas, või on laps näljane või tema tervis ohus, siis näiteks naabrite juurest kostva pideva karjumise ja asjade loopimise peale annaks teada vaid 36%. Põhjuseks inimeste hirm, et neil tuleb olukorrale hinnang anda, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik Pirjo Turk ütles, et abivajava lapse äratundmiseks tuleb koolitada nii lapsi kui täiskasvanuid.

Lastelt küsiti, milliste ebameeldivate olukordadega on nemad kokku puutunud ja 46% lastest tunnistas, et nad on kogenud koolis kiusamist. 7% tunnistas, et on pideva kiusamise ohvrid, 62% lastest tunnistas, et nad on tundnud õpetajapoolset ebaõiglast käitumist. 14 % lastest on õpetajapoolset halba kohtlemist kartes koolist puudunud, neljandikku küsitletuist on kaaslased löönud.

Kui lapsed saavad uuringu järgi karistuseks tutistada või vitsa harva, siis lapsevanemate hoiakud füüsilise karistuse osas teevad uurijaile muret. Neljandik ei pea füüsilist karistamist vägivallaks ja rohkem on neid, kes leiavad, et see on vahel isegi vajalik.

Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna nõunik Andra Reinomägi juhtis tähelepanu ombudsman Indrek Tederi seisukohale, et laste füüsilise karistamise suhtes peaks valitsema nulltolerants

Laste ombudsmanile tehti mullu 87 pöördumist, millest kolm olid laste pöördumised.

Praxise uuringule vastas tuhat last ja tuhat täiskasvanut üle Eesti.