Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Käesolev töö käsitles seda, kuidas Eesti arvamisliidrid – poliitikud, ettevõtjad, meediaesindajad – mõistsid innovatsiooni, milline oli nende teadlikkuse tase ning millised olid teadlikkuse tõstmise ja parandamise võimalused.

„Eesti ettevõtete innovatiivsuse kasv, seda toetavad riigi poliitikad on kõik tihedas vastastikus seoses innovatsiooniteadlikkuse arenguga“ – Tarmo Kalvet

Intervjuude põhjal sai selgeks, et innovatsioon pole erineva taustaga vastajate jaoks alati sama tähendusega, samuti huvitavad vastajaid reeglina erinevad, nende oma valdkonnale omased konkreetsed aspektid.

Näiteks ametnikule pakuvad huvi innovatsiooni riigipoolsed edendamise võimalused, ettevõtjale on oluline teada vastava tööstusharu viimaseid uuendusi, poliitikud sooviksid enam kursis olla maailmapraktikaga innovatsiooni edendavate meetmete rakendamisel.

Käesoleva töö analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et üldjuhul on innovatsiooni mõiste peamised komponendid – uuenduslikkuse ellukutsumine ja olemasoleva parandamine – vastajatele teada. Seevastu tuntakse puudust spetsiifilisest ja kasulikust informatsioonist, mis sisaldaks lugejale asjakohast ja tema eluvaldkonnas vajalikku informatsiooni.

2

Mõningad soovitused innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks:

  • Vältimaks radikaalset ja ühekordset innovatsioonikäsitlust, tuleks keskenduda pikaajalistele programmidele, eelistades üksiksündmustele korduvaid üritusi või üritusteseeriaid.
  • Tuleks loobuda „sõnajalaõie” kontseptsioonist, mis räägib kiirest rikastumisest, ning asendada see lugudega, mis räägivad aeglasest, kuid kindlast rikastumisest (positiivne näide haridusevaldkonnast, “selleks, et maailmas läbi lüüa, tuleb kõigepealt õppida” või isegi mingil määral “õppida, õppida, õppida”).
  • Innovatsiooni mõiste selgemaks muutmisel tuleks siduda see Eesti kohalikku ellu, kasutades mõisteid senisest enam koos igapäevaste jatuttavatesõnade ning valdkondadega nagu ajalugu, suhtlemine, igapäevaelu, kultuur, avalik sektor (eriti kohalike omavalitsuste tegevus), ka näiteks kuritegevus ja võitlus sellega.
  • Loobuda positiivse konteksti taotlemisest ning lasta mõistel “elada” ka negatiivsesmaailmas (ka halb inimene võib kahjuks olla innovatiivne, nagu ta võib olla ka tark, kiire jne.)
  • Vältidaarusaama, et kellegil on innovatsiooni mõiste osas monopol.