17.-19.10.2103 pidasid Kesk- ja Ida-Euroopa mõttekojad Brüsselis oma aastakonverentsi. 30 mõttekoda, kelle seas Eestist ka Poliitikauuringute Keskus Praxis, keskendusid peamiselt kahele teemale. Esiteks, kas, kuidas ja mida saavad mõttekojad teha Kesk-Aasias. Mure sealse kodanikuühiskonna, sõltumatute mõttekodade puudumise ja poliitikategemise kontsentreerituses pärast keskvõimu kätte läbisid kõiki ettekandeid ja arutelusid. Patricia Flor, EL eriesindaja Kesk-Aasias sõnas, et meil on tõsised väljalkutsed: esiteks ei võeta nendes riikides väljapoolt tulijaid kergelt omaks; teiseks, nii meie kui ka ettevõtted saavad seal toimetada ainult kui keskvõimult on saadud roheline tuli; ja kolmandaks, kuidas delegeerida võimu ka kohalikule tasandile. Ei teadnud selgeid vastuseid ei tema ega teised esinejaid. Sellised soovitused nagu keskendumine partnerlusele kohalike organisatsioonidega, tulemustele orienteeritus, dialoogi pidamine ning jätkusuutlikkus jäävad paraku pigem sõnadeks. Nii leidsid mõttekojad ja Euroopa Komisjoni ametnikud, et loobuda küll ei tohi ja tegutseda ning rahastada tuleb, kuid Kesk-Aasia riike (endisi NLiidu vabariike) ei saa kohelda sarnaselt Balkani või Kaukasuse riikidega. Peeti veel kaks olulist paneeli: Avatud valitsemine Kagu-Euroopas ja selle mõju EL laienemisele ning Poliitikaanalüüsi roll mõjusama integratsiooni kujundamisele EL sees ja väljaspool.
Teine läbiv teema on mõttekodade roll ja toimimismudel Kesk- ja Ida-Euroopas. Erinevalt USA või Suurbritannia mõttekodadest ei ole meil nii palju eraraha, et tegeleda ainult endale meeldivate ja sobivate poliitikateemade analüüsiga. Ka ei soovi mõttekojad olla sõltuvuses avalikust sektorist. Need kaks trendi aga suruvad mõttekodasid võitlema pakkumuste ja projektide nimel ega saa ajada nö oma rida või tegeleda oluliste teemadega süviti. Pidasime diskussiooni Euroopa Komisjoni TACSO (Technical Assistance for Civil Society Organisations) ametniku Henk Visseri ja Euroopa Demokraatia Sihtkapitali programmijuhi Jana Kobzovaga sellest, mida rahastajad ootavad mõttekodadelt, kuidas mõttekojad saavad panustada rahastajate eesmärkide ja prioriteetide seadmisse ning milliseid trende nemad näevad meie tegutsemises ja muutumises. Eriline rõhk oli just meie piirkonnal: kas Kesk- ja Ida-Euroopa mõttekojad erinevad väga oma läänekaaslastest ja kas see on ainult raha põhine. Lisaks rahale pidasid rahastajad oluliseks kahte asja mõttekodade käitumises ja töös: võrgustumine ja liitlaste leidmine oma töö tegemiseks ja levitamiseks ning kommunikatsioon. Ainult siis saab sündida rahastajate ja partnerite teadmine, teadlikkus ja usaldus.
Viimase olulise ülesandena rääkisid mõttekojad võrgustiku PASOSe enda tulevikust. Järgmise kolme aasta sammud peavad keskenduma:
– PASOSe kui Kesk- ja Ida-Euroopa mõttekodade võrgustiku tegelikule väärtusele, mida ta nii oma liikmetele kui ka teistele osapooltele pakkuda suudab ehk milles on see väärtus, mida just selle regiooni mõttekodade ühendus loob;
– mõttekodade suutlikkuse parandamisele, eriti finantsjuhtimise vallas;
– PASOSe liikmetelt kogutava ja neile jagatava info väärtus, sisukus ja kasutegur. Iga aasta leitakse, et on vaja rohkem infot. Kuidas tagada parem infolevi ja teadmiste rakendamine.
– üksteise aitamine ja toetamine, ka vabatahtlikult;
– poliitikaanalüüsi ühiste kvaliteedistandardite kujundamine;
– 2-3 ühist projekti, millega on seotud peaaegu kõik PASOSe liikmed.
Valiti uus nõukogu ja tehti muudatused põhikirja. Järgmise aasta konverents ja üldkoosolek toimub Moldaavias.
Praxisest osales konverentsil Kristina Mänd.
Lisainfo
Kristina Mänd
Praxise Akadeemia
Kristina.mand@praxis.ee