Riigikogu põhiseaduskomisjoni, kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni istungil kodanikuühiskonna arengu üle kerkis esile diskussioon Riigikogu kaasamise hea tava teemal.

„Ei saa öelda, et Riigikogul kaasamise hea tava puudub. Õigusloome hea tava sisaldab kaasamise hea tava. Hetkel käib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse revisjon, mille käigus on kavas ka Riigikogu töö avalikumaks muutmise ja kaasamise temaatikat edasi arendada,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Mõttekoja Praxis juhatuse esimehe Annika Uudelepa soovitusel võiks Riigikogul olla oma kaasamise hea tava, mis arvestaks Riigikogu spetsiifikat ning teeks kõigile partneritele kaasamise arusaadavamaks ja läbipaistvamaks.

Uudelepa hinnangul on Eesti üks elujõulisema ja dünaamilisema kodanikuühiskonnaga riik Kesk- ja Ida-Euroopas. „Täna aga näeme, et vanad reeglid ja praktikad ei käi reaalselt toimunud uuenduste ja muutustega kaasas. Üks näide on, et Eesti õiguses ei ole sotsiaalsel ettevõtlusel juriidilist vormi,“ ütles Uudelepp.

Foto: Riigikogu

Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof  pidas Riigikogu kaasamise heaks näiteks töövõimereformi käigus toimuvat kaasamist. „Oleme kaasanud sotsiaalpartnereid aruteludesse ja arvestanud paljusid töövõimereformile tehtud ettepanekuid. Töö eelnõudega käib veel edasi,“ ütles Pikhof.

Kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige sõnul peab riigi ja vabakonna koostöö olema vastastikune. „Riik peab olema vabakonnale toeks nii nõu kui jõuga, näiteks vajaliku oskusteabe, finantside ja sobiva keskkonna loomisega. Oluline on kaasata senisest enam ka erasektorit vabakonna rahastamisel,“ ütles Luik.

Istungil võtsid veel sõna siseminister Hanno Pevkur, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees Jaan Aps ning Vabaühenduste liidu EMSL juhataja Maris Jõgeva. Järgmine avalik arutelu kodanikuühiskonna arengu teemal on kavas Riigikogu täiskogus 6. novembril.

Allikas: Riigikogu