Eesti Vähiliiduga koostöös on valminud Praxise analüüs vähipatsientide elukvaliteeti mõjutavatest teguritest. Tegemist on Eestis esmakordse uuringuga, mis annab ülevaate  vähidiagnoosi saanud inimeste hinnangutest enda elukvaliteedile.
Elu jooksul vähidiagnoosi saanud inimeste küsitlusest selgus, et füüsilist tervist peetakse kõige olulisemaks elukvaliteedi mõjutajaks ning madalaimad hinnangud olid füüsilisele tervisele ja psühholoogilisele heaolule. Taastusravi puhul toodi välja raskused selle õigeaegsel kättesaadavusel.
“Ravist taastumise perioodil vajab vähihaige enamasti taastusravi ja teotavaid teenuseid. Osa teenustest on võimalik saada haigla taastusravi osakonnast, kuid pikkade järjekordade tõttu otsivad inimesed teenuseid ka mujalt,” selgitab analüüsi üks autoreist Praxise analüütik Gerli Paat-Ahi. Uuringust tuli välja, et suur osa patsientidest ei saa lubada omale tasulisi teenuseid ning seetõttu on oluline vältimaks tüsistuste/puude süvenemist, parandada taastusravi kättesaadavust. “Üllatav on aspekt, et erinevaid toetavaid teenuseid on kasutanud vaid 38% vastanutest,” tõdeb analüütik ja lisab, et kõige enam tuntakse puudust nõustamisest.
Vähiliidu andmeil on vähk  Eestis surmapõhjuste hulgas vereringeelundite haiguste järel teisel kohal. 2011. aastal registreeriti Eestis 3682 vähisurmajuhtu, mis moodustas 24% kõigist surmadest. Arvestades vähi levimust, tema diagnoosimise kulu ja ravi maksumuse suurenemist, haigusega kaasnevat pikaajalist töövõimetust ja enneaegseid surmasid, on vähk ühiskonnale suure majandusliku koormusega haigus. Seetõttu on oluline, et vähihaiged saaksid õigeaegselt lisaks diagnoosile ka haigust toetavaid teenuseid.
Aruandega saab tutvuda siin.