Uuring annab hinnangu Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi tänase korralduse perspektiividele pikaajalises vaates ning hindab erinevate muudatusvariantide mõju. Fookuses on sotsiaalkindlustussüsteemi rahastamine, riskide maandamise mehhanismid ja inimeste käitumise mõjutamise võimalused. Uuringus on käsitletud nii pensionikindlustuse, ravikindlustuse, töötuskindlustuse kui ka töövõimetuse hüvitamisega seotud küsimusi ning võimalikke tulude ja kulude arenguid.

Uuringust saab ülevaate, milliste poliitikavõimalustega on võimalik süsteemi rahalist ja sotsiaalset jätkusuutlikkust parandada, kuid seal ei esitata kindlaid soovitusi ega seisukohti parima valiku osas.
“Sotsiaalkindlustussüsteemide arengud ja nende reformimise vajadus on tähelepanu keskpunktis kogu Euroopas,” märkis rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali.

“Oluline on omada realistlikku pilti tuleviku väljavaadetest ning aegsasti ja igakülgselt analüüsida alternatiive ja võimalusi. Valminud uuring pakubki meile valiku eri meetmetest, mille abil saaksime muuta sotsiaalkindlustuse rahastamise ja korraldamise süsteemi immuunsemaks tulevikus kumavate demograafiliste ja finantsiliste riskide suhtes.”

Uuringu “Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused” koostas poliitikauuringute keskuse Praxis ja Tallinna Ülikooli meeskond koostöös nii siseriiklike kui ka välismaiste ekspertidega.

“Kindlasti tuleb Eesti sotsiaalkindlustuse eri skeemide jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutada erinevaid võtteid.Uurimismeeskond loodab, et mahukas töö annab akadeemiliselt tasakaaluka sisendi edasistesse aruteludesse, mis on möödapääsmatud, et Eestile sobilikud lahenduspaketid välja töötada,” ütles Praxise tervisepoliitika programmi juht Ain Aaviksoo.

Uuring on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.