25 erineva riigi kodaniku esitatud ettepanekud katavad teemavaldkondi nagu tööhõive, haridus, avalike teenuste kättesaadavus, kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemine, kultuuriline mitmekesisus ja eesti keele õpe. Lõimumisarutelude eesmärk oli Eestis elavaid välisriigi kodanikke kaasata otsustusprotsessidesse ning koguda neilt ettepanekuid riikliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani koostamisse.
“Lõimumisvaldkonnas on jätkuvalt üleval palju erinevaid väljakutseid ning vaid ühte olulisemat probleemi või ettepanekut ei saagi esile tõsta,” kommenteeris tulemusi arutelude üks eestvedajaid Praxise analüütik Maiu Uus. “Olulisema tulemusena saime kinnitust, et lõimumine on jagatud vastutus ning uue strateegia edu sõltub erinevate ministeeriumide ja ametiasutuste omavahelise koostöö sujuvusest. Aruandesse koondatud ettepanekud on abiks lähiaastate tegevuste väljatöötamiseks eri valdkondade eestvedajatele,” lisas Uus.
Korraldajate sõnul toimus diskussiooniklubides konstruktiivne, elav ja enamasti positiivselt meelestatud arutelu, mille põhifookus oli lahenduste leidmisel. “Ei tasu arvata, et see osa elanikkonnast on äärmuslik või ülikriitiline,” ütles Uus ning lisas, et selgelt pooldatakse planeeritava arengukava uut suunda pöörata senisest enam tähelepanu erinevaid rahvusgruppe kokku toovatele ühistegevustele.
“Kõigist aruteluteemadest paistis läbi, et informatsiooni kättesaadavus on üks probleemidest nii siin kaua elanud vene emakeelega kodanikele kui ka uusimmigrantidele,” selgitab olukorda Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist. “Kui venekeelse elanikkonna puhul on eestlastest erinevas meediaruumis elamisest palju räägitud, siis nüüd selgus, et ka inglisekeelsed uusimmigrandid ei ole eriti Eesti elu-oluga kursis,” tõdes Kallas.
Lisaks informeerituse teemale tõstatusid mitmed olulised küsimused. Näiteks tunti jätkuvalt muret keeleõppe kõikuva kvaliteedi, aga ka keelepraktika ning keelekursuste ebapiisava kättesaadavuse osas, eriti just väljaspool Tallinna ja Tartut. Samuti väljendati nii uusimmigrantide kui ka venekeelsest elanikkonnast pärit osalejate hulgas probleemkohana Eesti ühiskonna tõrjutust võõramaalaste vastu, mis sageli on väljendunud otseses ja kaudses diskrimineerimises.
Sarnaselt varasematele uuringutele pidasid nii vene- kui inglisekeelsed aruteludes osalenud välismaalased oluliseks Eesti õigusaktide kättesaadavust neile arusaadavas keeles. “Selle taustal on kahju, et eile Riigikogu täiskogus ei jõudnud õigusaktide vene keelde tõlkimise korraldamise ettepanek peale vaid 40-minutilist arutelu esimesest lugemisest kaugemalegi,” viitavad analüütikud.
Aruanne toob muuhulgas välja, et antud sihtrühma ootused bürokraatia vähenemiseks on suured ning ettepanekud puudutavad ka kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenuse osutamise kvaliteeti.
Kõige rohkem osales Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal toimunud aruteludel Venemaa kodanikke, samas USA kodanike osakaal oli suurem ja määratlemata kodaÂkondsusega inimeste osakaal väiksem kui kogu elanikkonnas.
Lõimumisarutelusid vedasid eest ja aruande koostasid poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut. Projekti toetas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
- Eestikeelne aruanne
- Venekeelne aruanne
- Ingliskeelne aruanne