Vabakondliku algatusena ja sajakonna arvamusliidri osalusel koostati kõige populistlikumate valimislubaduste edetabel. Eesmärk on suunata valimisdebatt ausa mängu reegleid järgima ning aidata valijal langetada otsus pigem ratsionaalsetele argumentidele tuginedes kui emotsioonide ja täitumatute unistuste harjal.
„Tänavust debatti jälgides on silma-kõrva jäänud küll hulgaliselt populistlikke lubadusi, kuid paraku ei ole nende populistlikkusele avalikkuses suurt tähelepanu pööratud,“ selgitab edetabeli koostamise eestvedaja Annika Uudelepp Praxisest. Ta lisab, et targa riigi ja arutleva demokraatia üks suurim vaenlane on populism. „Seda võib käsitleda kui dopingut valimisvõi(s)tlustel lühiajalise edu saavutamiseks,“ tõdeb Uudelepp.
Algatuse eestvedajate sõnul ei ole soovi nad sildistada ühtegi konkreetset erakonda, kandidaati või maailmavaadet, vaid seista vastu populismi levikule kampaanias.
Valimisplatvormide kontentanalüüsi käigus sõeluti ligi 20 eksperdi osalusel välja erinevat tüüpi populistlikke lubadusi. Töötati läbi 250 lehekülge valimisplatvormide teksti, millest tuvastati valideerimise järel 35 populistlikku lubadust ja loosungit. Seejärel hindas 112 arvamusliidrit ja erinevate elualade eksperti neid väiteid skaalal 0-7, kus 7 väljendas kõige suuremat populismi. Hinnangute baasil ongi koostatud edetabel, mille esikolmiku moodustavad:
1. Me ei vaja diktaati! Me vajame riiki, mida me kõik juhime. Meil on lihtne üleskutse: võtame riigi tagasi! (Vabaerakond)
2. Tõstame alampalga 1000 euroni. (Keskerakond)
3. Korraldada elektriturg ümber nii, et Eestis oleks Euroopa odavaim elekter. (EKRE)
„Esikümne puhul võib öelda, et hindajad olid üsna üksmeelsed. Kui tabeli lõpuosas oli ka erimeelsusi, kas mingi lubadus ikka on populistlik või mitte, siis tipus oli asi selge,“ tõdeb algatuse juhtrühma liige Andres Reiljan.
Tema sõnul esineb populismi üsna erinevates vormides, kuid kõik need on ühtemoodi kahjulikud arutleva demokraatia läbipaistvusele ja sisukusele. „Näitena võib tuua ühiskonna eri rühmade vastandamist, keeruliste probleemide lihtsustamist ning kaasahaaravasse retoorikasse paigutamist, samuti ka katteta või lahtiseletamata majanduslike lubaduste esitamist,“ loetleb Reiljan.
Algatuse korraldajad tõdevad, et populismi leiab iga erakonna platvormist ehk kuigi süüdistatakse teineteist populismis, mängitakse ka ise rohkem või vähem räpaste reeglite alusel. Kõige vähem populistlikuna on oma programme koostanud tänased võimuerakonnad ja teises äärmuses asetseb omakorda parlamendiväline EKRE, kes kasutab kõiki populismi tööriistu.
„Mõneti loogiliselt on parlamendiväliste erakondade platvormidest tõusetunud populismina esile rohkem vastandumisele ja keeruliste probleemide lihtsustamisele keskenduvad lubadused ja retoorika,“ selgitab juhtrühma liige Anna Karolin.
Hindamisel osalenud ekspertide arvamustes tõstatus eriti majandusliku populismi tähtsuse. „Mitmed majanduslikult ebamõistlikud või teostamatud lubadused on hõivanud populismi edetabelis kõrged kohad,“ märgib juhtrühma liige Erkki Karo esile. Ta toob näiteks 1000-eurose miinimumpalga ning EL odavaima elektri.
Algatuse juhtrühma liikmete sõnul tasuks valijatel tähele panna, et igal erakonnal on lubadusi ja arusaamu, millesse tuleks suhtuda kriitika ja skepsisega ning nõuda seletusi nende lubaduste tegeliku mõtte, katte ja sisu kohta.
Juhtrühma kuulusid: Annika Uudelepp, Erkki Karo, Andres Reiljan, Anna Karolin, Aro Velmet ja Kajar Kase.