Seksuaalvägivalla käsitlus peaks muutuma sunni- ja vägivallakesksest nõusolekupõhiseks

Praxise uuring näitas, et seksuaalvägivalla kohtueelset menetlemist toetaks nii parem ühiskondlik teadlikkus seksuaalvägivalla ja trauma osas kui ka jätkuv menetlejate eriteadmiste tõstmine. Ühiskondlike hoiakute parandamisele aitaks kindlasti kaasa ka nõusolekuseaduse arutelu ja vastuvõtmine.

Mõttekoja Praxis 2023. aastal läbiviidud kvalitatiivuuring lähenes seksuaalvägivalla kohtueelsele menetlusele läbi praktikute kogemuse. Politseinike, prokuröride, arstide ja ohvriabitöötajate intervjueerimisel küsisime, mis aitab ja mis takistab seksuaalvägivalla kohtueelset menetlemist ning mis muutuks, kui vastu võetaks nn nõusolekuseadus. Tundsime huvi ka selle vastu, millist rolli mängivad menetlemisel hoiakud ja menetlejate väljaõpe.

„Analüüsitulemused näitavad, et Eestis on viimasel ajal seksuaalvägivalla kohtueelse menetlemise tavad ning menetlejate hoiakud muutunud ohvrisõbralikumaks. Ometi on endiselt terve rida takistajaid, mis võivad seksuaalvägivalda kannatanud inimest taasohvristada, sisendada umbusku õigussüsteemi ning seista vägivalla toimepanijate kohtu ette toomise teel,“ selgitab Praxise analüütik Maarja Tinn.

„Näeme, et seksuaalvägivalla osas on ühiskonnas alles vaja teha sellist teavitustööd nagu oleme lähisuhtevägivalla teemal aastaid teinud ning ekspertide sõnul ka häid tulemusi saavutanud,“ lisab Praxise analüütik Liina Järviste. „Seksuaalkäitumise etiketi ja nõusoleku andmise-küsimise kõrval vajavad inimesed täpsemat teadmist ka sellest, mis on trauma ja traumajärgne käitumine. Seksuaalvägivald on enamikule ohvritest traumaatiline kogemus, mis mõjutab inimese käitumist, samas inimeste reaktsioonid ja käitumine võivad olla väga erinevad. Eelarvamuste järgi peaksid ohvrid karjuma ja nutma, aga trauma tõttu ohvrid sageli nii ei käitu ja arstide sõnul esineb sageli hoopis tardumist ehk toonilist liikumatust.“

Intervjueeritud ekspertide nägemus on, et vägistamise ja teiste seksuaalvägivalla aktide menetlemine vajab eriteadmisi ning PPA ja prokuratuuri töötajate spetsialiseerumist. Seejuures eriteadmiste jagamine võiks olla süsteemsem, sest ka praegu satuvad ohvrid veel menetlejate juurde, kel ei ole teadmisi ega tundlikkust seksuaalvägivalla kohta.

Kuna kehtiva õiguse korral võivad ohvrid jääda õiguskaitseta, siis Praxise analüütikute sõnul tuleks karistusõiguslikku lähenemist seksuaalvägivallale muuta sunni- ja vägivallakesksest nõusolekupõhiseks. „Seksuaalvägivalla vähendamiseks on vaja ka üleüldiseid muutuseid hoiakutes, mida kiirendaks kindlasti nii karistusseadustiku muutmine kui ka sellele eelnev arutelu,“ rõhutab Tinn.

Praxise uuringut rahastas strateegilise partnerluse raames Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning uuringu raporti leiab meie kodulehelt.