Täna, 28. märtsil toimub mõttekeskuse Praxis ja Balti Uuringute Instituudi eestvedamisel Tartus ingliskeelne lõimumisarutelu. Arutelul saavad Eestis elavad teiste riikide kodanikud teha ettepanekuid uude valmivasse arengukavva “Lõimuv Eesti 2020”. Osalejate seas on näiteks USA, Mehhiko, Nigeeria, India, Pakistani, Gruusia, Austraalia kodakondsusega Eestis elavad inimesed.
Eelmisel nädalal alguse saanud üritustesarjas toimub üle Eesti kokku kuus kohtumist, kuhu on kaasatud ligi 200 mitte-eestlast. Kaks arutelu toimuvad inglise keeles ja on suunatud peamiselt Eestis lühikest aega elanud inimestele ehk nn uusimmigrantidele.
Aruteludel keskendutakse neljale teemale. Ürituse esimeses pooles on korraldajad diskussiooniks ette valmistanud tööturu ja hariduse teemad. Osalema registreerunud inimesed said aga eelnevalt vastata küsitlusele, milles osutasid nende jaoks olulisematele teemadele ning probleemidele, mis vajavad Eestis lähiajal lahendusi.
“Nii Tallinnas kui Tartus peetakse hariduse valdkonnas üheks peamiseks probleemiks hiljuti Eestisse elama asunud inimestele mõeldud tugiteenuste puudumist,” selgitas arutelude üks eestvadajaid Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist. Esile kerkis ka asjaolu, et üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õppeprogrammid ei anna piisavalt selgust sellesse, mis on multikultuursus, sallivus, võrdne kohtlemine jms. Korraldajate sõnul olid Tallinna ja Tartu seminaridele tulijate seas sarnased seisukohad ka tööturu teemal. “Peamiselt tunnetati, et eri rahvusest inimeste võimalused tööturul ei ole võrdsed. Samuti peetakse ebapiisavaks inglise keele baasil eesti keele õppe ning noorte karjäärinõustamise kättesaadavust,” lisas Kallas.
Maiu Uus mõttekojast Praxis märkis, et lisateemadena valisid osalejad arutelulauale avalike teenuste ja informatsiooni kättesaadavuse ning Eesti ühiskonna kultuurilise mitmekesisuse ja sallivuse. “Kõige problemaatilisemaks peetakse neil teemadel inglisekeelse informatsiooni vähesust, uusimmigrantidele mõeldud teenuste, elamisloaga seotud asjaajamisalase informatsiooni ja seaduste raskesti leitavust, märgib Uus. “Kultuurilise mitmekesisuse teemal peetakse peamiseks takistuseks ühiselt jagatud arusaama puudumist Eestis selle osas, mida tähendab lõimunud ja kultuuriliselt mitmekesine ühiskond ning vähest dialoogi erinevate rahvusrühmade vahel,” tutvustas Uus mõningaid arutelule tulevaid probleeme.
Ingliskeelsed üritused toimuvad täna Tartus ja 5. aprillil Tallinnas. Osalejaid on 21-aastasest 78-aastaseni, mehi rohkem kui naisi. On nii neid, kes on Eestis elanud alates riigi taasiseseisvumisest, kui ka eelmisel aastal saabunuid. 70% küsitlusele vastanud osalejatest ei ole varem kuulnud ühestki Eesti lõimumisvaldkonna arengukavast, 68% ei ole enda teada osalenud mitte ühelgi lõimumiskava raames korraldatud üritusel, koolitusel jm tegevuses.
Arutelude tulemusel sõnastatakse ettepanekud, mis aitaksid osalejate hinnangul lähiajal nende probleemide lahendamisele kaasa. Analüütikute kokkupandud raportitega saavad kõik huvilised tutvuda maikuus Etnowebi leheküljel. Ühtlasi saab aasta lõpuni jälgida, kuidas esitatud ettepanekud arengukavasse jõuavad.
Arutelude eestvedajad on poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut (IBS). Algatust toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.