Perede toetamine on viimase kümnendi jooksul olnud keskne teema erakondade valimislubadustes ja seda eelkõige laste sündivuse suurendamise eesmärgil. 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerivad erakonnad on oma lubaduste andmisel ettevaatlikumad kui eelnevatel valimistel.

Uuel ringil on mitmeid plaane, mis olid ka eelmistel valimistel päevakorras, kuid mis ei rakendunud või rakendusid ajutiselt.  Perepoliitika osas õnnestus praegusel valitsusel saavutada vaid 53% planeeritud eesmärkidest, nagu nendib valitsuse aruanne tegevusprogrammi täitmise kohta.

Lastega perede toetamise osas on kõige ambitsioonikamaid ja ka kulukamaid lubadusi andnud sotsid, kes näevad perepoliitikat ühe olulise suunana oma valimisplatvormis. SDE arvutuste kohaselt tähendaks nende pakutud lubaduste teostumine ligikaudu 141 miljoni eurost täiendavat kulu riigi eelarvele.

Samas Roheliste erakonna soov pakkuda pere igale liikmele, ka lastele kodanikupalka 80 eurot kuus tähendaks riigile täiendavalt 150 miljoni euro suurust kulu.

Reformierakond soovib teha lastega perede toetamise vajadustepõhiseks, kuid samas jätta puutumata vanemahüvitisesüsteemi ja selle maksmiskorra. Suuremat paindlikkust vanemahüvitise kasutamisel  lubavad IRL, EER ja SDE. Lubatakse üldsõnaliselt ka  töö- ja pereelu paindlikumat ühitamist lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamise  kaudu.

Vaesusriskis elavate peredena näevad erakonnad kõige enam üksikvanemaid, lasterikkaid peresid ja töötute lapsevanematega peresid. Enamus erakondi on oma valimisplatvormides andnud lubadusi üksikvanemate toetamiseks.

Praxis jälgib Riigikogu 2011. aasta valimisi ja uue koalitsiooni tööd valitsuse tegevusplaani elluviimisel. Analüüsi valmimist on toetanud Open Society Foundations.