Võrreldes 2007. aastaga on riigi esinduskogu valimisi iseloomustanud kodanikuühiskonna kõrge aktiivsus. Seekordsete valimiste eel on mitmed kodanikuühendused tulnud välja oma ettepanekutega, mis  puudutavad laia teemaderingi majandusest hariduseni. Kuidas aga erakonnad näevad riigi ja ühenduste suhteid ning vabasektori edasist arengut?

Kõik erakonnad on pööranud tähelepanu  osalusdemokraatiale  ehk elanikkonna või ekspertide kaasamisele  poliitikakujundamisse. Sekka räägitakse otsedemokraatiast, näiteks Rahvaliit ja Keskerakond soovivad seadustada rahvaalgatuse, kuid sellise osalusvormi praktiline korraldus on jäänud kirjeldamata.

Kuuest senises Riigikogu koosseisus esindatud erakonnast pooled  on esitanud lubadusi seoses kodanikuühenduste tegutsemisvõimekuse ja elujõulisuse arendamisega. Peamiselt lubatakse ühenduste rahastamist suurendada (IRL, SDE, KE), kuid vähem tegeletakse senise rahastamissüsteemi korrastamisega,  mille vajalikkusele on ka vabaühendused ise tähelepanu juhtinud.

Avalike teenuste arendamisel ja elanikkonnale parema kättesaadavuse tagamisel näevad kodanikeühenduste potentsiaalset rolli  parempoolsed RE ja IRL. Samas ei moodusta lubadused selget süsteemi ja ei anna selgust tegevuste osas, kuidas vabasektori potentsiaali arendada ja maksimaalselt ära kasutada nn õhukese riigi tasakaalustamisel.

Valimisplatvormides ei ole puudutatud kodanikuhariduse  ja vabatahtlikku tegevuse arendamist. Samas on 2011 aasta Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta ning annetamiskultuuri ja võimaluste arendamine aitaks vähendada riigi enda koormust kodanikuühiskonna rahastamises.

Praxis jälgib Riigikogu 2011. aasta valimisi ja uue koalitsiooni tööd valitsuse tegevusplaani elluviimisel. Analüüsi valmimist on toetanud Open Society Foundations.