Noori meelitab välismaale parema palga ja paremate töötingimuste lootus. Tegelikult teevad võõrsile läinud seal mõne kuu jooksul peamiselt lihttööd

Kõige enam tahavad välismaale elama minna noored ja keskharidusega eestlased, sest loodavad seal paremat teenistust leida.

Samas selgub Praxise korraldatud uuringust “Eesti tööealise elanikkonna töötamise potentsiaal Euroopa Liidu riikides”, et võrreldes varasemaga on välismaale tööle minna soovijate hulk vähenenud. Alaliselt tahab sinna elama minna vaid kolm protsenti küsitletutest. Kolm neljandikku tuhandest vastajast soovis välismaale tööle minna ajutiselt.

Soovijaid siiski üsna vähe

Kõige enam loodavad välismaal tööd leida keskharidusega inimesed või kõrgkoolis hariduse saajad, eriti mehed. “Samas on välismaale tööle minejate arv Eestis suhteliselt väike ning ilmselt ei tekita see tööturul probleeme,” lisas Praxise tööturupoliitika analüütik Epp Kallaste.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Piret Lilleväli sõnul on oluline jälgida, kuidas noored hakkavad ära minema. “Noortel on kergem uues keskkonnas hakkama saada ja elama jääda,” lausus ta.

Sotsioloog Andrus Saar aga märkis, et noorte välismaale minekut pole vaja karta. “Isiklikult olen veendunud, et välismaal õppimine, vähemalt mõnda aega, peaks olema sunduslik,” ütles ta, lisades, et välismaal saab inimene ühelt poolt kogemuse, seal töötades jalad alla. “Kui noor inimene hakkab Eestis tööle, on tal siin väga raske kohe korterit osta.”

Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias esimesel kursusel rahvusvahelistele standarditele vastavat majanduskõrgharidust saav Mikk Tamme kandideeris pärast gümnaasiumi Harvardi, Princetone’i ja Yale’i ülikooli. “Riia kooli vastuse sain teada enne Eesti koolide kandideerimistähtaja lõppu,” lausus ta.

Välismaale õppima minekut põhjendas Tamme kvaliteetsema ja tunnustatuma hariduse saamise, suurema potentsiaaliga tutvusringkonna leidmise, keelepraktika ning teise kultuuri kogemustega.

Kooli lõpetamise järel loodab Tamme tööd leida välismaal. “Samal ajal võiks järjest rohkem tugevdada sidet Eesti tööturuga ja mõne aja, näiteks kümne aasta pärast kindlasti tagasi tulla,” lisas ta. “Teine võimalus on saada tööd Eestis esindatud rahvusvahelises firmas ja samas firmas edasi välismaale tööle minna.”

Oluline on turvatunne

Piret Lilleväli märkis, et noortel on kooliajal väga sageli helesinised unistused, aga kui kooli lõpetamise järel on Eestis töökoht olemas, siis tegelikult ära ei minda. “Noor ei lähe siis ära, kui tal on siin turvaline elada,” lausus ta.

Uuringust selgus ka, et enim tahetakse välismaal teha ajutisi lihttöid – peamiselt põllumajanduses. Viimase viie aasta jooksul on Eesti tööjõust töötanud välismaal kaheksa protsenti, neist üle kolmandiku ajutiselt Soomes ja vaid kümnendik on tööl olnud üle aasta. Teiste riikide varasem kogemus näitab, et euroliitu astumise järel on väljaränne paaril aastal suur, siis hakkavad äraminejad kodumaale naasma.