Teede- ja sideministeeriumis kujunev projekt kavandab panna Kirgiisia, Mongoolia, Bulgaaria ja paljude teiste endiste idabloki maade valitsusametnikud Eestis e-valitsemist õppima. Juhtkiri: Läänemere tiiger

Laiahaardeline kava

Teede- ja sideministeeriumi juures töötavas riigi infosüsteemide osakonnas (RISO) koostatud projekti kohaselt oleks E-valitsuse akadeemia (E-Governance Academy) ette nähtud avaliku sektori juhtivspetsialistidele ning võiks aastas korraldada kaheksa kuni kümme koolitust umbes 400 inimesele kolme aasta jooksul.

Akadeemia üks võimalik juriidiline vorm on sihtasutus, kuid seda pole veel otsustatud.

Ühes grupis võiks kava järgi koolitust saada 15 inimest. Kokku tahavad idee arendajad hõlmata infotehnoloogiakoolitustega 25 riiki – endisi NSVL liiduvabariike, Kesk- ja Ida-Euroopa ning Aasia maid.

Viik, kes on ise nõustanud infotehnoloogia alal lisaks Eesti valitsusele Albaania, Mongoolia ja Põhja-Aafrika riike, leiab, et tegemist on perspektiivika algatusega, mis võiks teoks saada era-, avaliku ning kolmanda sektori koostöös.

Koolituste rahastamine tuleks projekti autorite ootuste kohaselt suures osas väljastpoolt Eestit. Idee kujundamisel on osalenud nii ÜRO Arenguprogramm (UNDP), Open Society Institute, Eesti välisministeerium, Eesti informaatikakeskus, Avatud Eesti Fond, poliitikauuringute keskus Praxis ja teisi. Projekti koordinaatoriks saab riigi infosüsteemide osakond ja läbiviijaks informaatikakeskus.

«Projekti läbiviimine toimub kooskõlas riigihankeseadusega,» märkis selle koostaja, RISO juhtivspetsialist Kadri Põdra.

Esimene pilootprojekt Kõrgõzstani tippametnike koolitamiseks toimus juba tänavu mai lõpus, selle korraldasid RISO, informaatikakeskus ja IT-firma BCS.

Võib ka läände pakkuda

«Kohal olid väga kõrged võimukandjad – presidendi nõunikud, infosektori juhid,» märkis üks kursuse lektoritest, kirgiisidele Eesti IT-seadusandlusest kõnelnud Ivar Tallo. «Tegemist ei olnud mingi konverentsiturismiga, vaid tõepoolest meil oli, mida rääkida, ja neil, mida kuulata.»

Tallo hinnangul on Eestil olemas e-valitsuse alal oma kogemustest sellist kompetentsi, mida saaks edukalt müüa Lääne-Euroopasse. «Tuleb teha kõik, et akadeemia mõte ei jääks paberile, muu hulgas tooks see Eestisse päris palju raha välismaalt,» sõnas ta.

E-valitsuse all peetakse sageli silmas üksnes valitsuse istungite infosüsteemi, mida riigikantselei sageli tutvustab Stenbocki majja saabunud kõrgetele väliskülalistele. Laiemalt puudutab e-valitsus kõiki infotehnoloogia abil valitsemisfunktsioonide täitmiseks ja kodanikele teenuste pakkumiseks käivitatud rakendusi.