Vaevalt kahtleb keegi Hea Kodaniku lugejatest, et vabatahtlik tegevus on väärtuslik. Kuidas seda aga rahas mõõta ja teistelegi arusaadavalt esitleda? Praxisel valmis selleteemaline analüüs, mida tutvustab Külvi Noor.

Põhjusi vabatahtliku tegevuse väärtust hinnata on palju, kõige põhjalikuma loetelu neist on koostanud Rahvusvaheline Tööjõu Organisatsioon ILO.

Esiteks on vabatahtlik tegevus arvestatava mahuga ning loob olulist majanduslikku väärtust. Maailma rahvaste tööjõust harrastab vabatahtlikku tegevust 12%, kasumitaotluseta organisatsioonide tööjõust moodustavad vabatahtlikud keskmiselt poole.

Seejuures on vabatahtlik töö filantroopia olulisim vorm, olles isegi konservatiivsete hinnangute järgi kaks korda suurem rahalistest annetustest.

Teiseks, lisaks majanduslikule mõjule on vabatahtlikul tegevusel sotsiaalne väärtus nii ühiskonnale kui ka tegijale endale. Näiteks on see oluline töötajate väljaõppe võimalus ja aitab tööturule siseneda. Vabatahtlik tegevus suurendab solidaarsust ja sotsiaalset kapitali ning tõstab ühiskonna elukvaliteeti, see võib olla oluline vahend kaasamise ja lõimumise edendamisel. Rääkimata sellest, et pakub vabatahtlikule isiklikku rahuldust, eneseteostust, heaolu ja kuuluvustunnet. Samas, uurijatel on raskusi tuua välja selgeid seoseid näiteks vabatahtliku tegevuse ja ühiskondliku sidususe vahel.

Kolmandaks – mida ei mõõdeta, seda on raske hästi juhtida. Nagu tasustatud töö, on ka vabatahtlik tegevus tulemuslikum, kui selle juhtimine on efektiivne. Usaldusväärset infot vajavad oma töö plaanimiseks nii poliitikakujundajad kui ka vabaühendused.

Neljandaks – mida pole näha, seda pole olemas. Vabatahtliku töö tegeliku väärtuse varjamine alaväärtustab seda ega innusta vabatahtlikke rohkem panustama. Ilma andmeteta on saadav kasu vähem selge, väärtuse väljatoomisega saab aga suurendada huvi oluliste probleemidega tegelemise vastu.

Vabatahtliku tegevuse majandusliku väärtuse teada saamiseks tuleb kõige lihtsamalt öeldes korrutada sellega tegeletud tundide arv aja väärtusega rahas. Euroopa riikidest on vabatahtliku tegevuse väärtuse poolest esirinnas Skandinaavia maad ja riigid nagu Holland, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa, kus see jääb 2–5% vahele sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Veidi jäävad maha Lõuna-Euroopa riigid (Portugal, Hispaania, Itaalia) väärtusega 0,5–1,25% SKP-st. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Rumeenia, Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia) on 0,04–0,45 protsendiga selle nimekirja tagumises otsas.

Vabatahtlikule tegevusele rahalise väärtuse andmiseks on kasutusel peamiselt kolm meetodit.

Miinimumpalga meetod on lihtsaim hinnang vabatahtliku tegevuse minimaalsele majanduslikule väärtusele. Selle puhul korrutatakse vabatahtlikule tegevusele kulutatud aeg minimaalse tööjõukulu väärtusega. Eestis oleks see 2010. aasta andmete põhjal 29 miljonit eurot aastas. SKP oli 2010. aastal Statistikaameti andmetel 14,5 miljardit eurot, järelikult moodustab vabatahtlik tegevus sellest minimaalselt 0,2%.

Keskmise palga meetodiga eeldatakse, et vabatahtliku töö ajaline väärtus on võrdne keskmise palgaga. Hinnangut täpsustatakse erineva sotsiaaldemograafilise taustaga inimeste keskmise palgaga. Vabatahtliku töö väärtus keskmise palga meetodil oli Eestis 2010. aastal 81,7 miljonit eurot ehk 0,56% SKP-st.

Sektori meetodi puhul küsitakse, kui palju teeniks vabatahtlik, kui ta teeks sarnase iseloomuga palgalist tööd. Vabatahtliku töö väärtus sektori palga meetodil oli 2010. aastal 48,4 miljonit eurot ehk 0,33% SKP-st.

Käsitletud hinnangutest annab see kõige täpsema hinnangu vabatahtliku tegevuse majanduslikule väärtusele. Keskmise palga ja sektori meetodiga saadud hinnangud on peamised hinnangud ka rahvusvahelises võrdluses.

Need kolm hinnangut vastavad küsimusele, kui palju kuluks avalikul ja kolmandal sektoril eelarvelisi vahendeid mingite ülesannet täitmiseks ja töö tegemiseks, kui vabatahtlikele peaks palka maksma. Eesti puhul on vastuseks 29–82 miljonit eurot. Väiksema väärtuse puhul makstaks vabatahtlikele miinimumpalka, suurema puhul makstaks neile keskmist palka, kuid need hinnangud on pigem teoreetilised.

Täpseima hinnangu väärtuseks on 48 miljonit eurot. See summa kuluks, kui avalik ja kolmas sektor peaks hetkel teostatavat vabatahtlikku tööd ostma turuhinnaga.

Nende numbrite puhul tuleb lisada, et on võimalik nende alahinnatus: vabatahtlikule tegevusele kulunud aja arvestamise aluseks kasutasime Statistikaameti ajakasutuse ja tööjõu uuringute andmeid, mis küsivad inimestelt vabatahtliku tegevuse kohta viimase nelja nädala jooksul. Seega on tegu peamiselt regulaarsete vabatahtlikega, ent nendegi hulk on ilmselt tegelikult suurem, sest nagu näitavad Praxise varasemad uuringud, ei oska suur osa vabatahtlikke ise oma tegevusi selle sõnaga nimetada ega pruugi seega ka Statistikaameti andmeis kajastuda.

Kaks meetodit vabatahtlike kaasajale

Et saada vabatahtlike loodava väärtuse kohta konkreetsemaid andmeid, mida neid kaasav organisatsioon saaks kasutada oma töö paremaks plaanimiseks või mille abil seda väärtust rahastajatele ja teistele huvilistele selgitada, saab kasutada näiteks järgmisi meetodeid.

Vabatahtliku investeeringu ja väärtuse audit

Selleks hinnatakse iga vabatahtliku majanduslik lisandväärtus, lähendades tema töö mõnele sarnasele tasustatud tegevusele (näiteks vabatahtlik autojuht lähendatakse taksojuhile). Hinnangu aluseks on nimetatud sarnase tegevuse tööjõukulu (analoogselt keskmise palga meetodiga). Sellest lahutatakse organisatsiooni investeeringud, mis on jagatud vabatahtlike arvuga. Nendeks investeeringuteks on näiteks haldus- ja juhtimiskulud, reklaam ja värbamine, koolitamine, vabatahtlike kulutused, varustus ja seadmed, toit ja majutus, kindlustus, kinnisvara jms. Saadud hinnang näitab tehtud investeeringutest saadavat rahalist kasu. Vaata lähemalt Volunteering England kodulehelt www.volunteering.org.uk (sisesta otsingusõ- naks “VIVA”).

Vabatahtliku tegevuse mõju hindamine

Igale huvigrupile (vabatahtlikud, vabaühendused, teenusekasutajad ning laiem ühiskond) on loodud vastavad küsimustikud ning fookusgruppide läbiviimise juhendid.

Neid kasutades hinnatakse vabatahtliku tegevuse väärtust (nii füüsiline, majanduslik, inimlik, sotsiaalne kui ka kultuuriline) ja selgitatakse välja nii kulud kui tulud.

Hinnangud näitavad tehtud investeeringutest saadavat rahalist ja mitterahalist kasu. Üheks selliseks mõjude hindamise näiteks on hollandlaste Wellventure Monitor www.wellventuremonitor.nl/default.aspx