Viimastel andmetel haigestub Eestis igal aastal vähki üle 7000 inimese ja ühtekokku on meil umbes 35 000 elu jooksul vähidiagnoosi saanud inimest.

Selleks, et saada rohkem teada vähihaigete elukvaliteedist ja probleemidest ning seejärel parandada vähipatsiente toetavaid teenuseid, korraldavad Eesti Vähiliit ja Praxis regionaalministri valitsemisala ja SA KÜSK toetusel küsitlust.

“Vähidiagnoosist teadasaamine on inimesele raske katsumus ja see mõjutab tugevalt tema elukvaliteeti,” tõdeb Praxise tervisepoliitika analüütik Gerli Paat-Ahi ja lisab, et erinevate uuringute tulemuste põhjal võib öelda, et 30-50% vähidiagnoosi teadasaanutest kogeb sügavat depressiooni, mille puhul on näidustatud ka professionaalne sekkumine. “Seetõttu on väga oluline, et vajalikud tugiteenused oleksid patsiendile kättesaadavad juba diagnoosi teadasaamisel,” ütleb analüütik.

Margot Kull Vähiliidust selgitab, et nii vähki põdevatele inimestele kui ka nende lähedastele on oluline üldine informatsioon vähktõve ning ravi ja vähihaige parema toimetuleku kohta. “Mida rohkem on inimestel infot, seda paremini tulevad nad ka selle haigusega toime. Seetõttu vajavad vähipatsiendid ja nende lähedased hästi toimivat nõustamissüsteemi,” lisab Margot.

“Selleks, et saada rohkem teada vähihaigete elukvaliteedist ja probleemidest ning seejärel parandada vastavaid teenuseid, küsitleme elu jooksul vähidiagnoosi saanud inimesi. Erinevate teenuste arendamiseks on väga oluline saada võimalikult paljude vähidiagnoosi saanud patsientide panus uuringusse,” selgitavad uuringu läbiviijad ning lisavad, et ootavad kõiki elu jooksul vähidiagnoosi saanud inimesi elukvaliteeti ja seda mõjutavaid tegureid puudutavas uuringus osalema.

Selleks palutakse täita küsimustik, mis on kättesaadav elektrooniliselt Praxise kodulehelt ja Eesti Vähiliidu kodulehelt. Paberküsimustikud on olemas Tartu ülikooli kliinikumi ning Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia-hematoloogia kliinikutes.