Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS poolt läbiviidud uuring näitab, et Eesti kõrgkoolid erinevad üksteisest oluliselt oma üliõpilaskonna poolest, mis võib viidata takistustele kõrghariduse kättesaadavusel.

Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud uuringu tulemuste kohaselt võib peamistele avalik-õiguslikele ülikoolidele olla teatud juurdepääsupiirang madalama sotsiaalmajandusliku taustaga peredest õpilastele – võrreldes maa-asulatest ning madalama haridustasemega vanematega peredest pärit õpilasi ning suurema linna gümnaasiumi, sh eliitgümnaasiumi, ja kõrgharidusega vanematega peredest pärit õpilasi, siis jätkavad esimesed väiksema tõenäosusega õpinguid ülikoolis, teatas Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Olukorra teeb liidu hinnangul keerulisemaks asjaolu, et Eesti on väheseid riike Euroopas, kus õppetoetused on valdavalt tulemuspõhised, ei arvesta tudengite vajadustega ja on vähestele kättesaadavad.

„Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on võidelnud üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteemi loomise eest üle kümne aasta. Garantiide puudulikkuse tulemusena töötab täisajaga ülikõrge protsent tudengitest, mis ei võimalda neil keskenduda õppetööle. Uuringu tulemused näitavad veenvalt kõigile skeptikutele, et tudengite sotsiaalmajanduslik toimetulek on Eestis probleem ning selle lahendamiseks tuleb välja töötada ka uus õppetoetuste süsteem,” ütles uuringu tellinud EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer.

„Kõrgharidusele ligipääs on tundlik ning oluline teema paljudes riikides, mis on tihedalt seotud laiema sotsiaalse ja üldharidusliku taustaga kui vaid kõrghariduspoliitilised valikud. Eesti seisab sarnaselt teistele riikidele „kvantiteedi-kvaliteedi-õiglase ligipääsu“ kolmnurga hariduspoliitiliste valikute ees,“ sõnas uuringu läbi viinud PRAXISe hariduspoliitika analüütik Eve Mägi.