Praxise uurigust selgus, et Eestis on probleemiks töötute suur vaesusrisk ning madal hüvitise saajate osakaal.

Sotsiaalministeeriumi tellimisel ja poliitikauuringute keskuse Praxis teostusel valmis uuring, mille eesmärk oli analüüsida Eesti sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste eesmärke, omavahelisi seoseid ja mõju inimeste töömotivatsioonile. Keskenduti töötushüvitiste seostele teiste sotsiaalkaitse toetuste ja hüvitistega.

Uuringu tulemustest järeldasid autorid, et üldiselt on töötuse korral makstavad toetused Eestis väikesed: inimestel on majanduslikult kasulik töötada.

Praxise teatel on probleemiks töötute suur vaesusrisk ning madal hüvitise saajate osakaal – ligi pooled uutest töötutest ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust.

Uuringu autorite hinnangul vajaks töö kaotanud inimestele piisava sissetulekukaitse tagamiseks tööotsingute ajaks eelkõige ümbervaatamist tänase töötutoetuse maksmistingimused. Tingimusi tuleks muuta selliselt, et toetust saaks suurem osa töö kaotanud inimestest ning väheneks töötute vaesusrisk.

Kuigi üldiselt on töötamine võrreldes hüvitise saamisega Eestis tasuv, on erandiks mitme hüvitise samaaegne maksmine ja tööleasumine madala palgaga.

Madalapalgalisele tööle asumist võiks meetmetega soodustada

Esimesel juhul suureneb inimeste hüvitistest saadav sissetulek ning töötamine ei pruugi olla tasuv. Teisel juhul ei tasu tööjõumaksude lisandumise, töötamisega kaasnevate kulude, näiteks transpordi ja lastehoiukulud, ja toetuste ärajäämise tõttu töötamine rahaliselt ära.

Autorite hinnangul saaks madalapalgalist tööd muuta kasulikumaks näiteks, kas toetades maapiirkonna transporti, vähendades kulusid lapsehoiule või madalapalgaliste makse, näiteks suurendades tulumaksuvabastust just töötasult.

“Soodustamaks hüvitisesaajate tööleasumist ja tööelus püsimist, tuleks hüvitiste maksmistingimused kujundada selliselt, et töötaoleku perioodil otsiks inimesed aktiivselt tööd, neil oleks võimalus oma oskusi täiendada ning töötamine oleks võrreldes hüvitise saamisega tasuv,” selgitas töö üks autoritest Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht Reelika Leetmaa.

Tööturuteenustes võiksid osaleda ka vanaduspensionärid

Analüüsi tulemused näitasid, et mitme sotsiaalkaitse hüvitise maksmistingimused ei soosi hüvitisesaajate jätkamist tööelus. Leetmaa tõi näiteks ennetähtaegse vanaduspensioni, mida makstakse pensionieelses vanuses töö kaotanud inimestele.

“Samal ajal ei ole nimetatud hüvitise saajatel võimalust osaleda tööturuteenustes ega parandada seeläbi oma võimalusi tööellu naasmiseks. Arvestades vanemaealise tööjõu osakaalu kasvuga, võiks autorite hinnangul võimaldada tööturuteenustes osalemist ka vanaduspensionäridele,” põhjendab Leetmaa.

Sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juhi Martin Medari hinnangul on uuringu tulemused oluliseks lähtekohaks kehtiva sotsiaalkaitse süsteemi edasiseks analüüsimiseks.

“Sotsiaalministeeriumil on plaanis töös oleva sotsiaalseadustiku eelnõu koostamisel käsitleda ka mitme hüvitise samaaegse maksmise mõju, erinevate toetuste eesmärke ja maksmistingimusi eesmärgiga soodustada töömotivatsiooni säilimist,” lisas Medar.

Uuringus “Sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste mõju töömotivatsioonile” oli vaatluse all kokku 21 erineva hüvitise ja toetuse eesmärgid, omavahelised seosed ja mõju töötamise motivatsioonile.

Uuringu käigus viidi läbi õigusaktide analüüs, mida toetasid intervjuud õigusloojate ja -rakendajatega ning arvutati hüvitiste ja toetuste suurusest tulenevate stiimulite iseloomustamiseks erinevad näitajad.