Poliitikauuringute keskuse Praxis värske analüüsi koostaja Andres Võrgu sõnul maksustatakse Eestis kõige enam tarbimist.

“Meie tarbimismaksud – käibemaks, erinevad aktsiisid – on suhteliselt kõrged. Majanduskriisi ajal toimunud tõusudega oleme muutunud üheks Euroopa kõige enam tarbimist maksustavaks riigiks,” rääkis Võrk ERRi raadiouudistele.

Tema sõnul on tarbimismaksude probleem see, et need on regressiivsed ning mõjutavad rohkem just vaesemat elanikkonda.

“Kui me vaatame tööjõumakse – sotsiaalmaks, tulumaks – siis siin oleme Euroopa keskmisel tasemel. Enamus Eesti kui ka rahvusvahelisi eksperte ütleb, et tööjõumakse peaks vähendama, kuid siin on probleemiks see, et tööjõumaksu koormusest enamus, mis tuleb sotsiaalmaksust, on väga tihedalt seotud tervishoiu ja pensionide rahastamisega,” rääkis ta.

Võrk tõdes, et meie tegelik maksukoormus ettevõtlustulult on Euroopa madalaim, see on teadlik eesmärk ja toonud positiivset vastukaja. Samas on Eesti ja rahvusvahelised eksperdid toonud välja mitmeid puudujääke. “Kas tegelikult ei oleks siiski mõttekas tagasi minna klassikalisele ettevõtetetulu maksusüsteemile, kus maksustatakse kasumit, küll aga madalama maksumääraga.”

Ta lisas, et varanduse, näiteks kinnisvara või autode maksustamine on Eestis Euroopa madalaim.

Võimalikest edasistest arengutest rääkides märkis Võrk, et Eesti maksukoormust tervikuna tõsta väga ei taheta. “Majanduskriisi ajal see küll natukene tõusis – kuskil 33 kuni 37 protsenti.”

“Tarbimismaksud on meil niikuinii Euroopa kõige kõrgemad. Põhiline küsimus ongi, kas me soovime jätkata senist madalate varanduse maksudega ja suhteliselt madalate ettevõtlustulu maksudega, või on nüüd see aeg, kus võiks kaaluda ka uute maksude kehtestamist ja ümber vaadata ka senine ettevõtlustulu maksustamise süsteem,” rääkis Võrk.

Võimalikud uued maksud võiksid olla kinnisvaramaks ja automaks. “Rahvusvaheline valuutafond soovitas muuta ka meie tulumaksusüsteemi progressiivsemaks, suurendades tulumaksuvaba miinimumi, kuid kehtestades kõrgema tulumaksumäära kõrgematele tulusaajatele.”

“On soovitatud ära kaotada ka kõik võimalikud maksuerandid ja see tähendaks seda, et praegune ettevõtlustulu maksubaas, mis on meil väga kitsas, me maksustame ainult jaotatud kasumit, läheks samamoodi laiemaks, et me maksustaksime kogu kasumit. Kui me teeme maksubaasi laiemaks, on meil võimalik ka maksumäära alandada,” lisas ta.

Poliitikauuringute keskuse Praxis täna avaldatavas värskes analüüsis vaadatakse Eesti maksupoliitika praegust olukorda, mida rohkem maksustatakse, kas tarbimist, tööjõudu, ettevõtlust, tulu või varandust ja kas praegune maksusüsteemi ehitus on kooskõlas meie maksupoliitika eesmärkidega.