2011. aastal andsid sotsiaaldemokraadid lubaduse, mis ei vähendaks vaesust eriti efektiivselt. Ekspertide sõnul ei pruugi käibemaksuerisused tarbijateni jõuda, vaid hoopis kasvatada kaupmehe kasumit.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubas 2011. aasta valimistel, et võimule tuleku korral kehtestaksid nad toidukaupadele ja ravimitele 20% asemel hoopis 5%-lise käibemaksu. Toona põhjendati maksuerisuse tekitamist sellega, et see aitaks ohjeldada toidukaupade hinnatõusu.

2011. aastal tehtud arvutused näitasid, et kõik sotside valimislubadused oleksid kokku maksnud üle 500 miljoni euro. Suure osa, ligi 200 miljonit eurot oleks maksnud just käibemaksuerisus. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor selgitas toona, et vajamineva summa katteallikas oleks astmeline tulumaks: kõik tulud, mis on kuni tuhat eurot kuus, maksustataks 24%-ga, ja kõik, mis üle tuhande euro kuus, 26%-ga.

Kuna sotsiaaldemokraadid esimesed kolm aastat pärast 2011. aasta riigikogu valimisi koalitsiooni ei kuulunud ning Reformierakond ega Isamaa ja Res Publica Liit seda lubadust omaks ei võtnud, jäi niisugune käibemaksu muudatus tegemata. Takkaotsa on ka katteallikas ehk tulumaks langenud juba 21%-le ja 2015. aastal langeb veel 20%-le.

Eeskuju Euroopa Liidust

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kommunikatsiooni-spetsialisti Raigo Jahu sõnul on enamikus Euroopa Liidu riikides kindlatele kaupadele ja teenustele käibemaksusoodustused. „Peaasjalikult on need kehtestatud toiduainetele, et aidata nii madalama sissetulekuga inimesi. Kas valdava osa Euroopa Liidu riikide poliitikat võib nimetada populistlikuks?” küsis ta ja tõi näite, et samalaadse idee järgi on Soomes paljud lastele mõeldud toidusegud odavamad kui Eestis.

Jahu nentis, et mingil määral teeniks säärane maksusoodustus ka toiduainetööstuse huvisid. „Aga kuna toiduaineturul käib ettevõtjate vahel tihe rebimine, siis tekitab see abinõu otsest survet toidukaupade hindadele. Sellest võidaksid eeskätt kesise sissetulekuga ja toimetulekuraskustes inimesed,” kinnitas ta.

Praxise töö- ja sotsiaalelu valdkonna vanemanalüütiku Andres Võrgu hinnangul on maksuerisused sotsiaalpoliitiliselt põhjendatud siis, kui nende kaudu on kergem toetada riskirühma kuuluvaid inimesi. „Nii näiteks on põhjendatud ravimite või meditsiiniliste abivahendite madalam käibemaks, sest ravimeid lõbu pärast ei osteta,” sõnas Võrk.

„Toidukaupadele madalam käibemaks on samas väga ebaefektiivne meede vaesuse vähendamiseks. Näiteks toiduainete käibemaksu langetamine 20% pealt 5% peale toob jõukamale inimesele, kes ostab poest kallist lõhet, suurema võidu kui sellele, kes ostab odavat kilu,” ütles ta.

Võrgu hinnangul oleks väga ebatõenäoline, et käibemaksualandus jõuaks läbi tööstus- ja kaubandussektori üldse tarbijateni. „Euroopa riikide hindade võrdlus on näidanud, et riikides, kus on lasteriietele madalam käibemaks, ei ole lasteriided sugugi odavamad, kui kõrgema käibemaksumääraga riikides või kui on täiskasvanute riided. Mida väiksem on majandus, seda väiksem on üldjuhul ka tootjate ja müüjate vaheline sisemine konkurents. Seega ei jõua kogu maksude alanemine tarbijateni, vaid kasu jaguneb ära tootmis- ja kauplemisahela sees,” selgitas ta. Ehk kaupmeestel võib tekkida kiusatus osa käibemaksu alandamise käigus tekkivast vahest enda kasumireale kirjutada.

Majandusteadlase Heido Vitsuri sõnul poleks seda probleemi, kui toidukaupadele oleks juba 1990-ndate alguses määratud madalam käibemaks. „Toidukaupade käibemaksu alandamisel jagatakse senise ja uue käibemaksumäära vahe mingil määral kaupmehe ja tarbija vahel ära. Mis proportsioonis, on keeruline öelda,” lausus Vitsur ja lisas, et ka avalikkus võiks siin kaasa aidata, sest kui ajakirjandus hoiaks toiduhindadel pidevalt silma peal, oleks kaupmeestel keeruline maksuerisust enda kasumi hulka kirjutada.

Teisigi võimalusi

Vitsuri sõnul tasub sellist käibemaksuerisust luues mõelda, mis on selle eesmärk ja mida soovitakse saavutada. „Kui selles riigis, kus see [erisus] tekitatakse, on probleemiks alatoituvus, siis on see vahend. Kui see probleemiks pole, siis see on mõttetu tegevus,” ütles Vitsur.

Ta kinnitas, et põhimõtteliselt on kindlasti käibemaksuerisusega võimalik väiksema sissetulekuga inimestele toidu kättesaadavamaks teha ja nende elujärge parandada.

„Aga inimeste toetamiseks on ka alternatiivseid vahendeid: lastetoetused, toimetulekutoetused jne, mis meil on muidugi ääretult viletsad. Sama hästi võiks ka neid suurendada. Alternatiive on igasuguseid,” selgitas Vitsur. Ta täiendas, et siin pole head ega halba varianti ja valik sõltub eesmärgist.

Ka Võrgu sõnul ei peaks maksusüsteem olema esimene valik, millega vaesust vähendada. „Suurem sissetuleku ümberjaotamine ja inimeste järje peale aitamine käib enamasti ikka sotsiaalkulutuste ja -teenuste kaudu. Siiski oleks hea, kui maksude muutmise tulemusena ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas ei suureneks,” sõnas ta. „Tõhusamalt vähendaks vaesust näiteks patsientide omaosaluse vähendamine, näiteks hambaravi või ravimite omaosaluse kaotamine. Odavamalt vähendab lastega perede vaesust ka riiklike peretoetuste tõstmine. Veel tõhusam oleks vaesuse vähendamisel muidugi toimetulekutoetuse tõstmine.” Võrk juhtis tähelepanu, et käibemaksuerisuste sisseviimisel tuleb arvestada, et selle kulu on suhteliselt suur. „Tuleb läbi viia ulatuslik tehniline töö, et täpsustada käibemaksumäära alandamise alla kuuluvad tootenimetused. Ja siin on ilmatu suured võimalused erinevatel huvigruppidel tõestada, mis ikka on toiduaine. Ei ole ammu aega möödas, kui õlu valiti Eesti parimaks toiduaineks,” tõi ta esile. Võrk mainis, et mida väiksem on riik, seda suuremad on maksuerisuste administreerimise ja lobigruppidega võitlemise kulud.

Parempoolsed on vastu

Teistest parlamendierakondadest on maksuerisuste pooldajana silma paistnud Keskerakond. Reformierakond ega IRL pole seda vajalikuks pidanud. „Käibemaksuerisuste rakendamine tundub reaalses elus olevat pigem ebaefektiivne, andes soodustusest osa pigem ettevõtjale kui tarbijale. Kui omal ajal kehtestati maksusoodustus majutusasutustele, siis hinnad tarbijale pigem ei langenud,” selgitas Reformierakonna peasekretär Martin Kukk partei seisukohti.

Riigikogu rahanduskomisjoni kuuluva IRL-i liikme Sven Sesteri sõnul on Eesti juba aastaid liikunud käibemaksumäärade ühtlustamise poole. „Võimalikult vähesed erandid annavad läbipaistvama maksusüsteemi, mida on lihtsam administreerida ja mis on tarbijale arusaadav. Erinevate maksemääradega mängimine nii alla kui ka üles ei jõua üldjuhul tarbijani, vaid moodustub tootja või teenuse vahendaja kas siis kasumi või kahjumina,” lausus Sester.

Nii IRL-i kui ka Reformierakonna arvates oleks mõistlikum tõsta hoopis tulumaksuvaba miinimumi.

Kommenaar

Miko Kupts, Praxise nooremanalüütik

Euroopa Komisjon on eesmärgiks võtnud lihtsama ja ühtsema käibe-maksusüsteemi loomise. Tuuakse esile, et praegune killustatud süsteem, kus eri riikides on erinevad käibemaksumäärad ning ka erandid eri kaupade ja teenuste kujul, on üks suurimaid takistusi EL-i sisese kaubanduse edendamisel. Seega ujuks sotside idee vastuvoolu sellega, mida Euroopa Komisjon pikas perspektiivis saavutada tahab.

Toidukaupade käibemaksu alandamise poolt- ja vastuargumendid:

Poolt: Toidukaupade madalam käibemaks vähendab oluliselt vaesemate leibkondade kulutusi. Eriti oluline efekt riikides, kus sissetulekud on väga ebavõrdsed.

Vastu: Käibemaksuerisuste sisseviimine ja jälgimine on väga kulukas, eriti toiduainetööstuses. Paljud teised poliitikainstrumendid (eri toetuste skeemid, sihipärased muudatused tulumaksusüsteemis jms) on ümberjaotuslike efektide saavutamiseks oluliselt efektiivsemad.

Toiduainete ostukorv on viimasel ajal odavnenud

2011. aastast on TNS Emori koostatava põhitoiduainete ostukorvi hind tõusnud 64 eurolt 69 ja poole euro peale ehk kokku 8%.