Analüüs näitab, et nii mõnelgi juhul on kasulikum elada sotsiaaltoetustest kui asuda tööle miinimumpalga või sellele lähedase summaga.

Üksikvanema sissetulek on miinimumpalgaga töötamise korral sama, mis toetustena saadav summa, ning kahe täiskasvanuga leibkonnas pole ühel neist mõtet miinimumpalgaga tööle asuda. Keskmise palgaga töötades on leibkonna töötasu enamasti suurem kui toetustena saadav summa. Leibkonna eelarve uuringu alusel puudutab töötamise või mittetöötamise dilemma ligi 72 tuhandet inimest, kes oleksid võimelised töötama, kuid ei tööta ega oma arvestatavat põhjust mittetöötamiseks. Võib arvata, et teatud osa nendest inimestest poleks nõus miinimumpalgaga töötama. Eesti tööjõu-uuringu andmetel polnud 2000. aastal 89,5 tuhat töötut nõus töötama alla 2000kroonise kuupalgaga. Seega võib öelda, et tänane miinimumpalk ei motiveeri suurt osa mittetöötavatest isikutest töötama.

Toetused ja vaesus
Vaadates sotsiaaltoetuste jaotust vaeste ja mittevaeste perede vahel, selgub, et kokku saavad vaesuses elavad pered vaid 32,3 sotsiaaltoetusteks eraldatavatest summadest ning mittevaesed pered koguni 67,7. Seega makstakse suur osa toetustest mittevaestele peredele.

Lastetoetuste ja töötu abirahade puhul ei olegi eesmärgiks, et need jõuaksid ainult vaestele peredele. Sellele vaatamata osutus kõige enam vaestele määratuks töötu abiraha – ligi poole vastavatest ressurssidest said vaesuses elavad pered. Samal ajal said otseselt vaestele peredele mõeldud toimetulekutoetustest vaesed pered vaid 37,7 ja mittevaesed 62,3. Seega tuleks toimetulekutoetuse maksmise põhimõtted läbi vaadata.

Uuringu “Sotsiaaltoetuste efektiivsus ja mõju tööpakkumistele” põhijäreldused

Sotsiaaltoetused on Eestis väga madalad ning seetõttu ka vaesuse leevendamisel ebaolulised. Suur osa toimetulekutoetustest makstakse mittevaestele peredele.
Võrreldes madalate toetustega on eriti maapiirkondades madalad ka alternatiivsed sissetulekud, mistõttu teatud juhtudel on kasulikum elada toetustest kui miinimumpalga või sellele lähedase summa eest tööle asuda.
Sotsiaaltoetused, eriti töötu abiraha ning toimetulekutoetus on oma iseloomult passiivsed ega motiveeri inimesi tööle asuma.

Tööturu seisukohalt on oluline terviklik lähenemine toetuste süsteemile, st tuleb analüüsida erinevate toetusliikide koosmõju.

Allikas: Toetuste mõju töötamisele, Äripäev