Ain Aaviksoo Praxisest leiab, et väga tõsiselt ja hästitoimivas koostöös pingutades võiks Eesti mõne aasta pärast eksportida ühe-kahe miljardi krooni eest tervishoiuteenuseid.

Tervishoiusüsteemi suurust arvestades oleks see umbes kümme korda parem tulemus kui Euroopa seni kõige edukamal eksportijal Ungaril, kes umbes 1,5% oma tervishoiuteenuste tuludest teenib välispatsientidelt. Tervishoiuturismi kõrval on kasvavas tervishoiuvaldkonnas erinevaid võimalusi, kuidas eksporti arendada, kirjutab Aaviksoo innovatsiooniajakirjas Hei.

Praegu on tervishoiuteenuste eksport Eestis suhteliselt tagasihoidlik nähtus, kuigi üksikutes ettevõtetes võib eksport tuua isegi enamiku sissetulekust.

„Piiriüleseks tervishoiuteenuse osutamiseks Eestil väga olulist hinnaeelist ei ole, kuigi see erineb valdkonniti. Hoolimata ühese konkurentsieelise puudumisest on Eestil olemas valdkonnad (laborimeditsiin, hambaravi, esteetiline kirurgia, ortopeedia ja ravispaad), millel on suhteliselt hea ekspordipotentsiaal ning kasvu ja tiheda konkurentsi tõttu. Seni on kõige sagedasemad tervishoiuteenused, mida Eestis osutatakse ka välispatsientidele, hambaravi, esteetiline kirurgia, silmakirurgia, diagnostilised teenused ja viljakusravi,“ arvab ta.

Eesti tugevuseks on tehnoloogilise ressursi ajakohasus ja arvestatav hulk koos kvaliteetse oskusteabega, nõrkuseks vähene tervishoiupersonal ja ebaühtlane olmetase.

Aaviksoo leiab, et oluline on käsitleda tervishoiuteenuste eksporti koos IKT, biotehnoloogia ning kõrghariduse ja teaduse valdkondadega. „Ühelt poolt eeldab konkurentsivõimeline tervishoiuteenuste pakkumine ning eksport tugevat taset baas- ja kliinilise meditsiini hariduses, samuti uute tehnoloogiate tundmist ja kasutamist. Teisalt on kõrgetasemeline meditsiinisüsteem oluliseks tellijaks ja hindamatuks katsebaasiks innovaatilisele teadus-arendustegevusele. Niisugusel lähenemisel on võimendusefekt kõikide osapoolte jaoks ning samuti on mõju riigi ekspordile tervikuna märgatavalt suurem“.

Konkreetse tegevuskava arutelu seisab ilmselt ees, ent kui Eestis soovitakse tervishoiuteenuste eksporti arendada, siis Arengufondi uuringu järgi sobiks selleks mõõduka riskiga avaliku ja erasektori partnerluse strateegia, mille eesmärgiks on süsteemsel tasemel muutuse saavutamine.

“Mõõdukas risk tähendaks esialgu keskendumist suurema turupotentsiaaliga valdkondadele (nt diagnostika, hambaravi, ravispaad, plastiline kirurgia ja ortopeedia), kus saab üsna kiiresti saavutada mõõdetavaid tulemusi ning positiivsete tulemuste najal kasvatada toetust eksporditegevusele“, ütleb Aaviksoo.

Allikas: Tervishoiuteenuste eksport võib tugevdada kodumaistki arstiabi , Hei