Haige südamega inimesed kulutavad raviks kõikjal maailmas enim raha, Eestis järgnevad kulutustelt luu- ja lihaskonna- ning vähihaiged.

Kõige enam kulutusi nõuab infarkti, rütmihäirete ja kroonilise südamepuudulikkuse ravi, kirjutab ajakiri Forbes USA teadlaste uuringust.

Kuid kulude puhul ühe inimese kohta muutub Eestis haiguste pingerida. Nii kulutatakse haigekassa andmetel Eestis ühe isiku kohta kõige enam – üle 10 000 krooni aastas – vastsündinute tüsistuste raviks.

Teisel kohal on ühele inimesele keskmiselt tehtud kulutuste poolest ka üleüldises pingereas teisel kohal olev vähihaiguste ravi 5730 krooniga ning kolmandal kohal raseduse ja sünnitusega seotud ravikulud 4475 krooniga.

Kulutuste kogusumma põhjal kõige kiiremini sagenevad haigused on aga USA Tervishoiu Uurimise ja Kvaliteedi Keskuse andmetel kõrvetised, kõrgenev kolesteroolitase, hemorroidid, ärevushäired, rinnavähk, ebamäärased rindkerevalud, liigese- ja viirushaigused, sidekoehaigused ning astma.

Diagnoosimisoskus

Sihtasutuse PRAXIS tervishoiupoliitika analüütiku Maris Jesse sõnul peegeldavad ravikulude osakaalud kahte asja: milline on selle ühiskonna vanuseline struktuur ja kuidas arstid diagnoose panevad. «Ühtegi riikidevahelist võrdlust ei saa üksüheselt võtta, sest arvestada tuleb erinevaid aspekte,» märkis Jesse.

Et lääneriikides on vanemaid inimesi rohkem, on Jesse sõnul loomulik, et haigestutakse rohkem südame- ja veresoonkonnahaigustesse.

«Mõni haigus võib aga olla ühiskonnas põlu all, mistõttu ei kajastu diagnoos statistikas õige rea all,» selgitas Jesse riikide erinevusi. Näiteks diagnoositi Eestis varem vähem psüühikahäireid. «Mõnes USA seriaalis söövad aga pooled tegelased rahusteid ja käivad teraapias,» märkis Jesse.

Kuid kulude suurust pidas Jesse olulisemaks neis rühmades, mille puhul on võimalik haigusi ennetada. «Sageli ei sõltu ennetamine meditsiinisüsteemist, vaid ühiskonnast tervikuna. Näiteks kui teed on heas korras, juhtub vähem õnnetusi,» selgitas Jesse.

Siiski arvab Jesse, et ravikulud kasvavad edaspidigi. «Seda riiki ei ole veel nähtud, kus tervishoiukulud väheneksid, aga arstid ja patsiendid rõõmustaksid,» märkis ta.

Arstide palgasoovid ja tehnoloogia areng on samuti põhjused, miks ravikulud suurenevad «Järjest vähem on elupäästvaid avastusi. Peamiselt tulevad kasutasele ravimid ja tehnoloogia, mis aitavad elukvaliteeti parandada.» Samas kui uus ravim on varasemast ehk 5 protsenti parem, on hind aga 50 protsenti kõrgem.

Kallid uued ravimid

Uuring näitas, et ehkki tuntud kaubamärkide ravimite hinnad kasvavad, ei ole hinnatõus sugugi peamine põhjus, miks ravikulud suurenevad.

Peamiselt kasvatab kulutusi ennetav meditsiin, mis võimaldab inimestele parema elukvaliteedi ja aitab vältida haigusi, kuid rõhub rahakotile.

Nii näitasid andmed, et ehkki infarktide arv langes USAs aastaga 3 protsenti, suurenesid selle ravikulud 8 protsenti.

Ajakirja Forbes andmetel kulutab näiteks U.S General Motors juba palju rohkem raha tervisekuludele kui oma peamisele tootmismaterjalile terasele. Harvardi ülikooli uuring näitas, et ka pooled pankrottidest on USAs seotud tervisekuludega.

Vaatamata sellele, et ravikindlustuseta isikute arv maailmas kasvab, suurenevad juba ainult USAs, kus praegu kulub ravile aastas 1,7 triljonit dollarit, arstiarved vähemalt 7 protsenti aastas.

Allikas: Südamehaiged kulutavad raviks kõige rohkem raha, PM